Mihkel Servinski ja Ene-Margit Tiit ⟩ Eestlaste arvu muutuse kõige olulisemal mõjutajal polegi nime

Kui rahvuse määratlus registris puudub, vaatab statistikaamet muid allikaid. Näiteks rahvaloenduse andmeid. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Eestis elavate eestlaste arv on alates 2017. aastast pidevalt kasvanud. 1. jaanuaril 2017 elas Eestis statistikaameti andmetel 904 639 eestlast. 1. jaanuaril 2023 oli eestlasi 925 892, kirjutavad Pere Sihtkapitali analüütik Mihkel Servinski ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Rahvaarvu muutuse kõige levinumad komponendid on loomulik iive ja rändeiive (rändesaldo). Eestimaal elavate eestlaste arvu muutusel on veel üks komponent, mida riiklik statistika otseselt ei maini ja millele ilusat ametlikku nime pole veel välja mõeldud.

Statistikaametis kasutatava rahvuse definitsioon selgitab asja. Rahvus on isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse sünnil märgitakse tema rahvus vanemate poolt. Enesemääratluse hoidjaks on rahvastikuregister ja täiskasvanud inimestel on õigus enesemääratlust muuta. Kaks korda aastas. Suure tõenäosusega toimub märkimisväärne osa rahvuse muutmisi täisealiseks saanud inimeste poolt, kelle ema ja isa on erinevast rahvusest, sest perekonna koosseis ja elukeskkond võivad lapse sünnihetkega võrreldes muutuda.