AK FOOKUS ⟩ Riigivalitsemise reformid ja tagasipöördumine kohustusliku kaitseteenistuse juurde – Läti tee NATOs

Lätlanna riigi sõjalisse liitu asumise 20. aastat tähistavate Läti ja NATO lipukestega neljapäeval Riias.. Foto: TOMS KALNINS/EPA/Scanpix

Läti teekond tagasi Euroopasse on erinenud Eesti omast kahes asjas: Eesti ei ole kunagi loobunud kohustuslikust ajateenistusest, Läti tegi seda sisepoliitilistel kaalutlustel, et 2023. aasta 1. juulis selle juurde naasta; ning Eesti sai kutse alustada Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi Luksemburgi suurkogul 1997, seevastu Läti koos Leeduga sai kutse liitumiskõnelustele Kopenhaageni tippkohtumisel 1999. aastal.

Võidujooks kummagi organisatsiooni liikmeks saamiseks tekitas konkurentsi ja see sai määravaks, et Läti koos teiste Balti riikidega pääses 2004. aasta 29. märtsil NATOsse.

Balti riikide mõõduvõtt 1990. aastatel nägi välja omapärane: näis, et toona tegi Leedu panuse saamaks NATO liikmeks ja Eesti omakorda panustas Euroopa Liidule. Tegelikult omavaheline konkurents hoogustas reforme, mis kiirendasid nii Balti riikide ühinemist mõlema organisatsiooniga kui ka muutsid iga riigi valitsemise jätkusuutlikumaks.