LEHO PALDRE ⟩ Viis ajaloolist fakti, mis tõendavad Jeesuse ülestõusmist

Lunastaja Kristuse kuju on Brasiilia ja kogu maailma suurim art déco stiilis skulptuur, mis asub Rio de Janeiros Corcovado mäe tipus. Rio de Janeiros peeti 1992. aastal ka ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, Maa Tippkohtumine (the Earth Summit), mis oli esimene katse globaalprobleemide leevendustes kokku leppida. Foto: Sean Vivek Crasto/Wikimedia Commons

«Kristuse sünnist võivad heldida kõik, iga lihtsameelne võib end jõulude ajal kristlasena tunda. Ülestõusmis­hommik on aga peasündmus: kui sa ei usu ülestõusmist, ei ole sa usklik. Nii laseb USA kaasaegne kirjanik John Irving öelda peategelasel romaanis «A Prayer for Owen Meany». Sama tõdeb piiblis Paulus: «Kui Kristust ei ole üles äratatud, tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.»

Ühelt poolt tundub, et kellegi surmast ülestõusmine on sama võimatu nagu see, et luik on must. Aga just sellest, et 1697. aastal avastati Austraaliast enneolematu musta värvi luik, on hakatud tänapäeva teadusfilosoofias nimetama «mustaks luigeks» olulise mõjuga sündmusi, mida on peetud võimatuks, ent mis siiski on osutunud võimalikuks.

Teadusfilosoof Nassim Taleb väidab, et peaaegu kõik olulised ajalugu muutvad sündmused on olnud «mustad luiged». Ta toob näiteks 11. septembri 2001. aasta rünnakud USA kaksiktornidele: seda ei pidanud luure tõenäoliseks stsenaariumiks. Samuti esimene maailmasõda: pärast Napoleoni sõdu ei arvatud, et Euroopa hakkaks jälle niiviisi sõdima. «Mustadeks luikedeks» nimetab Taleb ka internetti, Harry Potteri edu jt.