Valitsemise valvurid

FOTO: www.valvurid.ee

Mõttekoja Praxis veetavad valitsemise valvurid võtavad Postimehe arvamusportaalis kokku Andrus Ansipi kolmanda valitsuse esimese tegevusaasta.

Juttu tuleb sellest, et rahandusministeerium ja majandusministeerium on pidevalt negatiivsete teemade surve all, mistõttu napib aega ja jõudu plaanipärasteks tegevusteks. Kiidetakse vabatahtlike üha enam korda kaitsma ja tuld kustutama toomise ideed, kuid küsitakse, kas selle tegelik eesmärk Eestis on ikka läbinisti õilis. Valvurid toovad välja sellegi, kuidas valitsus käitub dialoogisuutmatuna olukorras, kus altpoolt näidatakse üha enam välja just vastupidist huvi.

Valitsemise valvurite eesmärk pole mitte jälgida, et valitsus teeks väljalubatud tegevuste juurde linnukesed ja ministrid saaksid raporteerida täidetud ülesannetest oma haldusalas. Valvurid hindavad valitsuse tehtud valikuid ja seda, kuidas ning milliste tulemustega on ülesanne lahendatud.

Vaatleme kõigepealt, kas valimistel antud lubadused on üldse suunatud ühiskonnas olulistele probleemidele. Anname hinnangu ka sellele, kas protsesse suudetakse juhtida parimal võimalikul moel – nii, et kaalutaks erinevate lahenduste mõju ning et valikute tegemisel arvestataks eri osapoolte ettepanekutega.

Järgnevalt on esitatud valitsemise valvurite ja Praxise analüütikute mõtteid, mis ei ole mõeldud ammendava ülevaatena valitsuse tegevustest, vaid tähelepanekutena arengust erinevates valdkondades.

Valitsemise valvurid avaldavad oma kommentaare valitsuse tegevuse kohta regulaarselt kuni uute riigikogu valimisteni.

Majandus ja rahandus

Selge on see, et valitsuse, aga eriti just rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevust on varjutanud ebakindel majanduskliima. See tähendab nii kriisijärgset olukorda Eestis kui ka võlakriisi euroalas laiemalt.

On selge, et sellises olukorras ei saa teha ainult populaarseid otsuseid ja järgida eelnevalt paikapandud tegevusplaani. Samas puudub vajadus teha otsuseid tõtakalt ja järsult, mida tingis kriisi põhi 2009. aastal.

Ka ebamugavaid valikuid tuleks selgitada nii, et avalikkus ja opositsioon rohkem rahule jäävad.

Rahandusministeerium on paratamatult pidanud viimasel aastal palju panustama teemadele, mis ei ole osa nende endi proaktiivsest arendusprogrammist. Need on teemad, millega heal ajal tegeleda ei tahaks – riigieelarve defitsiit, valitsussektori välisvõlg, Kreeka abipaketid, euroala finantskriis ja päästemeetmed, järk-järgult halvenev ootus lähiaastate majandusnäitajate osas jne. Mitmel puhul on tehtud otsused kaasa toonud avalikkuse pahameele.
Plaanipärastest asjadest on tegeletud mitmete maksuseaduste muutmisega, mis mõjutavad majanduse käekäiku ja inimeste elu tulevikus – näiteks maksumäärade muutmine.

Samuti püütakse maksukuulekust tõsta, täiendades seadusi, et maksud laekuksid õiglasemalt ja ilma pettusteta. Läbi mõtlema on hakatud sotsiaalsüsteemi rahastamise tulevikuvalikuid. Kuid need on olnud tegemised, mis on jäänud avalikkuse tähelepanu alt pigem välja.

Rahandusministeerium on sel aastal käivitanud protsessi, mis määrab riigi investeerimisprioriteedid järgmiseks seitsmeks aastaks. Tegu on Euroopa Liidu struktuurivahendite planeerimisega, mis hõlmab enamikke poliitikavaldkondi.

Kuna uus periood EL rahade kasutamiseks algab 2014. aastast (kuni 2020), siis on nii sel kui ka järgmisel aastal osa valitsuse tähelepanust suunatud pikemaajaliste eesmärkide seadmisele ja läbirääkimistele eri osapooltega kogu ühiskonna lõikes.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi viimane aasta jääb ilmselt meelde riigiettevõtetega ja ministeeriumi allasutustega seotud küsitavuste poolest.

Ministeerium on pidanud tegelema nende asutuste juhtkondadega ning halduse efektiivsusega. Need on riigivalitsemise üldise tervise mõttes olulised teemad, mis viimase aasta jooksul meedias esil olnud – küsitavused eelmise aasta suve vedurihankel, Estonian Airi tulevik, Maanteeameti juhtide küsitavad reisid, EASi eelarve, elektrihinna tõus, gaasivõrkude eraldamine tarnijaist jms.

Loodetavasti on sellise tähelepanu tulemus parem maksumaksjate raha kasutamine ja majandusareng.

Positiivsete nähtustena on meie teedele vaikselt vurama tulnud elektriautod, analüüsitud tõhusama riigiabi võimalusi, rakendatud mitmeid toetusmeetmeid majandusele hooandmiseks, täiendatud arengukavasid ja rakendusplaane.

Samuti võideti kohtuasi Euroopa Komisjoni vastu, mis puudutas Eesti õigust määrata kasvuhoonegaaside saastekvootide ülempiiri.

Sisejulgeoleku valdkonnas on ühtaegu nii kiiduväärne kui ka rohkemat läbimõtlemist vajav vabatahtlike kaasamise temaatika.

Ühest küljest on väga positiivne, et siseministeerium on vabatahtlike päästjate ja korrakaitsjate teema tõstatanud ning igati soositakse vabatahtliku tegevuse arendamist. Ka riigi eelarves on selleks aastaks rahalisi ressursse rohkem kui seni.

Samas on tekkinud küsimus, mis eesmärgil riik vabatahtlikku tegevust soosib ja arendab? Üldiselt peaks vabatahtlik tegevus andma riiklikele teenustele juurde lisaväärtust ja kvaliteeti, kuid praegu näib, et riik plaanib elutähtsate teenuste osutamisel tugineda mõnedes piirkondades üksnes kohalike inimeste vabatahtlikkusele.

Avalikkuse tähelepanu köitis viimasel aastal ka päästetöötajate madal palgatase. Kuritegevus Eestis väheneb ja see on ka üks valitsuse seatud eesmärke selles valdkonnas – järelikult võib öelda, et esimese aastaga on lõppeesmärgile lähemale jõutud.

Viimase aasta tegemistest võib välja tuua küberkuritegevuse vastu võitluse edendamise, keskkriminaalpolitsei taastamise, hädaolukorraseaduse täiendamise ning politseiprefektuuride, päästekeskuste ja häirekeskuse halduskorralduse muutmise.

Kuna kõige märkimisväärsem eelarvekasv toimus riigikaitse vallas – kulutuste maht tõusis tasemele 2 protsenti SKPst, siis on selles valdkonnas oodata ka nähtavat arengut.

Sel aastal on valitsus asunud jõuliselt koondama riigi laevastikke ja lennuvahendeid. Ujuvvahendite osas on põhimõtteline kokkulepe saavutatud selles osas kuidas koondada laevade ning nende käitamiseks vajalik teenindusressurss. Laevastike ühendamist on mitmel korral arutatud ja analüüsitud juba alates 1990. aastatest.

Kodakondsuspoliitika püsib jäigalt muutumatuna, kuigi tähelepanu mõnede tingimuste ümbervaatamise vajadusele on teiste seas juhtinud ka õiguskantsler. Koalitsioon ei ilmuta aga soovi teemat avada. Samas pälvis seoses elamislubade skandaaliga suurt tähelepanu välismaalaste seadus ja elamislubade väljastamise ajutine külmutamine.

Justiitsministeerium on silma paistnud sellega, et käivitas tasuta õigusabi andmise senisest märksa suuremas mahus. Samuti on tehtud kättesaadavamaks kohtumenetlust, kuna alandati riigilõivusid.

Haridus

Haridus- ja teadusministeeriumi viimase aasta tegevused on suuresti keskendunud kõrgharidusreformi ettevalmistamisele – oli ju tasuta kõrghariduse näol tegemist IRLi ühe peamise hariduslubadusega.

Kõrgharidusreformi ettevalmistamine on nõudnud mahukat ettevalmistamist ning ulatuslikke läbirääkimisi erinevate sihtrühmadega. Samas on siiski reformi ettevalmistamine kulgenud kõrvaltvaatajaile liigse kiirustamise tähe all, sest sihtgruppidega pole suudetud mitmetes olulistes punktides kokku leppida ning reformi ei suudetud tervikliku paketina ette valmistada. Jäid ju reformi rakendamist toetavad seaduseelnõud (rakendusaktid, õppetoetuste seaduse muutmine) ettevalmistamata.

Lisaks kõrgharidusreformile on HTMi laual veel muud olulised haridusmuudatused – koolivõrgureform, õpetajate palgaküsimus ning õpetaja ametikoha ümberkujundamise teema.

Nende suurte küsimuste taustal on ka mõistetav, et valitsuste tegevusplaani muudest «Haritud Eesti» eesmärkide täitmiseks kavandatud tegevustest on tänaseks mõningase hilinemisega ära tehtud rutiinsema iseloomuga tegevused nagu erinevate arengukavade rakendusplaanide kinnitamine (lõimumiskava, üldharidussüsteemi arengukava, täiskasvanuhariduse ning kutseharidussüsteemi arengukava), lisaks Ida-Viru õpetajatele lisatoetuse määramine.

Perepoliitikas tehti suur samm edasi, kui töötati välja ja kinnitati laste ja perede arengukava, mis annab tervikliku ja süsteemse aluse perepoliitikale. Arengukava väljatöötamises osalenutest kujunes ekspertgrupp, kes hakkab tegelema lastekaitseseaduse väljatöötamisega.

Tööturu valdkonnas on aasta jooksul mitmeid muudatusi tehtud, sh täiendused tööturuteenuste poole pealt. Siiski on praegu veel vara hinnata, kas või kuidas see on reaalselt tööturu olukorda mõjutanud. Samuti on suuremad arutelud ja teemad alles ees – sh nt uue töölepingu seaduse ja selle muutmisega seonduv või ka sotsiaalseadustiku kodifitseerimise raames töö eriosa kontseptsiooni koostamine.

Kindlasti väärib möödunud aastast aga esiletoomist dialoogi katkemine valitsuse ja sotsiaalpartnerite vahel, milleni viisid erimeelsused töötukassa reservide, töötuskindlustuse maksemääraga ja kollektiivlepingu seadusega seotud küsimustes ning mille tulemusena lahkusid sotsiaalpartnerid töötukassa nõukogust.

Valitsus on taganemas 2008. aastal uue töölepinguseaduse läbirääkimiste käigus sõlmitud kolmepoolses leppes sätestatust, mille kohaselt plaaniti maksta töötuskindlustushüvitist ka omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt lahkunud inimestele. Ka selle sammuga sattus valitsus sotsiaalpartnerite terava kriitika alla.

Seega tuleb jälgida, kas valitsus suudab taastada sotsiaalpartnerite silmis usalduse ning kuidas jätkub kolmepoolne koostöö tööturupoliitika kujundamisel ja rakendamisel.

Kodanikuühiskond ja riigivalitsemine

Valitsuse esimest tegevusaastat ilmestab kodanikuaktiivsuse tõus ja laiem dialoogivajadus valitsuse ja kodanikuühiskonna vahel. See väljendus nii aktiivses kodanikuühiskonnapoolses reaktsioonis ACTA eelnõule, DASAde plaanile kui ka ulatuslikes streikides. On näha, et valitsuselt oodatakse sisulise dialoogi pidamist partneritega, mitte ühepoolseid selgitusi.

Kuigi koalitsioonileppe heakskiitmise järel andis valitsus selge signaali, et koalitsioon haldusreformi temaatikaga ei tegele, on aasta näidanud haldusreformi vajadust ja valitsuski on oma väljaütlemisi sel teemal muutnud.

Haldusreformi all ei pea silmas pidama mitte ainult omavalitsuste arvu, vaid laiemalt omavalitsuste ja keskvõimu vahelist koostööd oluliste reformide tegemisel ning omavalitsuste võimalusi ja võimekust avalike teenuste osutamisel.

Riigivalitsemise valdkonnas tuli valitsus välja avaliku teenistuse seaduse eelnõuga, mis on pälvinud mitmesugust tagasisidet. Eelnõu on praegu riigikogus menetlusel ja loodame, et mitmekülgne arutelu alles võtab hoogu ning tõmbab kaasa ka avalikkust.