MARI-LIIS UMMIK ⟩ Kuhu liiguvad ohtlikud jäätmed, mis Iru jäätmepõletusse ei sobi?

Hiigelšaht, kuhu Iru jäätmepõletusjaamas kallatakse aastas kuni 250 000 tonni segaolmejäätmeid, et toota koos nii soojust kui ka elektrit. Foto: Andres Haabu

Jäätmereformi ja ringmajanduse valguses on muu jäätmekäitlus jäänud täiesti tagaplaanile. Räägitakse ainult ringlussevõtust ning sageli võrdsustatakse see ringmajandusega. Olgu kohe öeldud, et ringmajandus ei võrdu jäätmete ringlussevõtuga, kirjutab TalTechi doktorant Mari-Liis Ummik.

Selleks, et saaksime ringlussevõtuga tegeleda, peaksid tooted olema ringlussevõetavad. See tähendab muuhulgas ka seda, et tooted ei tohi sisaldada aineid, mida on keelatud turule lasta. Maailmas ringleb miljoneid kemikaale, mida lisatakse, et tooted vastaksid teatud tingimustele – oleksid tulekindlad, vett ja mustust hülgavad, UV-kindlad jne.

Täna lubatud ained võidakse peagi keelata