PHILIPPE JOURDAN ⟩ Maailma agoonia

Paavst Johannes Paulus II üks viimaseid avalikke esinemisi 27. märtsil 2005, mil ta õnnistas rahvast ülestõusmispühade puhul. Foto: AFP

Prantsuse filosoof ja matemaatik Blaise Pascal (1623–1662) kirjutas kunagi «Jeesus on agoonias kuni maailma lõpuni. Me ei tohi sel ajal magada» (Blaise Pascal, Mõtted). Tuntud mõtleja väljendab nende sõnadega suure reede tähendust. Ma tahaksin sellel täna veidi lähemalt peatuda, kirjutab Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.

Jeesuse Kristuse agoonia on mineviku sündmus ning nagu kõik mineviku sündmused, on see seotud ühe konkreetse hetkega ja ühe kohaga siin maailmas. Kuid samas see ajalooline sündmus oma tähendusega ületab kõiki hetki ja kõiki kohti – see muutub universaalseks ning kestab kuni maailma lõpuni, sest väljendab inimese loomust ja maailma reaalsust algusest peale.

Jah, nii maailm kui ka inimene on habras, piiratud, muutlik, ühesõnaga surelik. See mõte võib tunduda sünge, meeleheitlik, aga täna, kui rahvad võitlevad üksteise vastu, kus tundub õige ja õiglane, et kõige tugevam võitleks ja võidaks kõige nõrgemat, ja just sellepärast, et nõrgem on nõrgem, justnagu nõrkus oleks Jumala või saatuse karistus ja needus, mida keegi ei saa lunastada ega parandada. Tundub, nagu see sama agoonia on meie ühenduseks saanud.