VLADIMIR JUŠKIN ⟩ Kosmosesõja strateegilised orbiidid

Ameerika Ühendriikide sõjaväe salajane kosmoseaparaat X-37B 28. detsembril 2023 SpaceX Falcon Heavy pardal teel kosmose poole. Foto: JOE SKIPPER/REUTERS/Scanpix

Kosmoses toimuv võidurelvastumine on aga tehniliselt keeruline ja väga kallis. Ja see annab Washingtonile võimaluse potentsiaalseid vastaseid kurnata: Moskvat majanduslikult ja Pekingit tehnoloogiliselt, kirjutab Balti Venemaa-uuringute Keskuse juht Vladimir Juškin.

Olles veendunud, et esimese Maa tehiskaaslase 1,3 tonni kaaluva kosmoselabori versiooni (Objekt D) valmistamise tähtajad on umbe jooksnud, tuli ballistiliste rakettide peakonstruktor Sergei Koroljov 1957. aasta alguses valitsusse ettepanekuga: «On teateid, et seoses rahvusvahelise geofüüsika aastaga kavatseb USA 1958. aastal üles lennutada Maa tehiskaaslase. Meil on oht jääda teiseks. Teen ettepaneku, et keerulise labori Objekt D asemel saadaksime kosmosesse kõige lihtsama satelliidi.»

Tema ettepanek võeti vastu ja alustati ettevalmistusi kõige lihtsama, 83,6 kilogrammi kaaluva satelliidi PS stardiks.