VEIKKO VÕSU JA RENE PAATS ⟩ 28. märtsil täitub ühel geeniuste loomingut enim mõjutanud tekstil suur juubel

Tänavu möödub 500 aastat meieisapalve esmakordsest eestikeelsest kirjapanekust aastatel 1524–1532 koostatud Kullamaa vakuraamatusse. Fotol on Kullamaa kirik. Foto: Wikimedia Commons

Kutsume kogu Eestit lugema meieisapalvet neljapäeval, 28. märtsil 2024 kell 11.45, vahendavad vaimulikud Veikko Võsu ja Rene Paats.

Meieisapalve on üks enim nii kunstnikke, kirjanikke kui ka heliloojaid inspireerinud tekst maailma kultuuriloos. Sel aastal täitub 500 aastat meieisapalve esmakordsest eestikeelsest kirjapanekust isa mede palvena aastatel 1524–1532 koostatud Kullamaa vakuraamatusse.

28. märtsil 2024 kell 11:45 toimub selle sündmuse tähistamiseks üle-eestiline meieisapalve ühislugemine. Meieisapalve koos Maarja tervituse palvega on esimesed pikemad tekstid, mis eestikeelsetena väärisid toona kirjapanemist.

Meieisapalve saksakeelsele tekstile Arvo Pärdi loodud «Vater unser» on kirjutatud 2005. aastal poiss-sopranile või kontratenorile klaveri saatel ning see kõlas esimest korda samal aastal Austrias. Teos on pühendatud Pühale Isale, paavst Benedictus XVI-le. 2011. aasta juulis esinesid Heldur Harry Põlda ja Arvo Pärt sellega Vatikanis paavsti ees tema preestriks pühitsemise 60. aastapäeva pidustustel.

***

Miks inimene peab palvetama? Tulgu taevas appi!

Jeesus õpetas inimesi palvetama, sest ta nägi, et nad ei teinud seda hästi. Maailma tuntuima ja tunnustatuima, kindlasti ka enim palutud palve – meieisapalve – sissejuhatuseks ütleb Jeesus: «Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu. Ärge siis saage nendesarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te teda palute!» 

Palvetamise mõte ei ole veenda Jumalat tegema midagi, mida palvetaja peab vajalikuks, sest taevane Isa teab niikuinii, mis inimesele vaja on. Meieisapalve on ühteaegu nii tänupalve kui ka õnnistussoov. Issameie on palve, mis ühendab headuse ja valguse, liidab inimesi, annab elule helge perspektiivi.

Meieisapalve ühendab mitte ainult kristlasi, vaid kogu kristlikku kultuuriruumi, kus me elame – kristlikku Euroopat.

Inimesed võivad kaasaegses maailmas mõelda, et nad on tugevad, nad saavad ise hakkama, kuid ka kõige enesekindlama inimese tasakaal lööb kõikuma, kui ta on silmitsi sündmustega, mida ta ei suuda iseenese jõust kontrollida ja avaldavad tema elule mõju, mis ületab tema vaimsed ja füüsilised piirid. Palve on sellistel puhkudel päästva ja vabastava jõuga. Inimene viskab oma leiva vee peale ja see tuleb tema juurde tagasi.

Kui valu on rohkem kui rõõmu

Tänapäev Eestis on vaimselt rusuv ja kurnav. Sõjasündmused Ukrainas ja Iisraelis, majandussurutis või pigem -kriis, toimetulekuraksused paljudes peredes, emotsionaalne sasipundar nii riigis kui ka riigi juhtimises ei aita elada rõõmsat ja õnnelikku elu. Inimestel on valu rohkem kui rõõmu, nad vajavad tuge ja abi. Palve on erakordne abimees raskustes, helge tänuavaldus taevasele Isale ja üksteisele, kui õnnestub pääseda.

Tänumeelne inimene elab kauem ja õnnelikumalt. Täpsemalt öeldes elab ta igavesti, sest just seda pühakiri inimesele tõotab.

«Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest nemad armastavad palvetada sünagoogides ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!» märgib Jeesus Mäejutluses. Palve mõte ei ole silma paista, palve mõte on olla alandlik, alandliku meelelaadi ja käitumisega.

«Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!» lisas Jeesus lahenduse, kuidas olla Jumalaga ühenduses nii, et see palvetaja hingeõnnistusele kaasa aitab.

Suurel neljapäeval kell 11.45 palume koos

Kutsume suurel neljapäeval kogu rahvast veerand tundi enne keskpäeva peatama minutiks oma päevarütmi, et mõttes või häälega, üksi või koos teistega lugeda meieisapalve. Meieisapalve sõnad on omased kõigile kristlastele, kuid tuttavad ka väga paljudele kirikukaugetele inimestele. Kõigile jõukohane armastusega tehtud meeleparanduse tegu on lugeda ühiselt meieisapalvet rahu palvena. Ei ole kahtlustki, et see minut muudab maailma, kui usume, et maailma muutmine algab meist endast. Palume enda muutmisele appi Isa, kes meid teab, tunneb ja armastab,» sõnas EELK peapiiskop Urmas Viilma oma 24. veebruaril peetud vabariigi aastapäevale pühendatud jutluses.

Kutsume kogu Eestit lugema meieisapalvet neljapäeval, 28. märtsil 2024 kell 11.45, minema oma kambrisse, lukustades ukse ja paluda ühise heaolu eest. Me ei vaja sõnaohtrust, me vajame varjatud alandlikkust, tänutunnet ja pühendumist, mis meid aitab ja päästab. Kui Jumal on meie poolt, kes saab olla meie vastu? Mitte keegi.

Ühise palve jõud liigutab mägesid.

Pühakiri tõotab, kus kaks või kolm on koos, on tema meie keskel. Ja kui meie ütleme usus mäele: tõuse paigast ja lange merre, siis see juhtubki. Palve, usk ja teod annavad õnneküllase homse. Palugem.

Eessõna autor: Janek Mäggi