:format(webp)/nginx/o/2014/02/18/2830620t1h0afa.jpg)
Eesti ja Venemaa piirilepingu küsimus tuleb uuesti tõstatada, sest Venemaa on keeldunud tunnustamast Eesti Vabariigi iseseisvuse nurgakivi, Tartu rahu juriidilise dokumendina, kirjutab Jaan Mihkel Uustalu (Parempoolsed).
Eesti ja Venemaa piirilepingu küsimus tuleb uuesti tõstatada, sest Venemaa on keeldunud tunnustamast Eesti Vabariigi iseseisvuse nurgakivi, Tartu rahu juriidilise dokumendina, kirjutab Jaan Mihkel Uustalu (Parempoolsed).
Eesti ja Venemaa piir ja sellega seotud kokkulepped on pika habemega lugu. Kui piirduda Eesti Vabariigi ja erinevate Vene riiklike struktuuridega, on algus küünlapäeval 1920, kui Tartu rahuga määrati piir, mis rahvusvahelise õiguse kohaselt veel tänapäevani kehtib, nii vähemalt Eesti seisukohast. Peale Eesti taasiseseisvumist on kontrolljoon Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel seal, kuhu see peale 1944–45 aastat Moskva diktaadiga tõugati.