AK ⟩ Väike kodu kujundab nüüdisaegse linnainimese mõttelaadi

Endiselt on valdav osa laenulepingutest Bigbankis sõlmitud uue kodu ostmiseks ning vanade lepingute refinantseerimiseks sõlmitud lepingud moodustavad suurusjärgus kümme protsenti kogumahust. Foto: Sander Ilvest

Kui heita pilk peale Tallinna või Tartu elamupiirkondadele ja lähiümbrustele, siis hakkavad silma eriilmelised kontrastid hoonete arhitektuuris ja mõõdus. Iga kümnend on endast maha jätnud erineva arusaama esteetilistest ja praktilistest vajadusest. Sellest, mis on elamis- või ihaldusväärne elu.

Mida aeg edasi, seda praktilisemaks on muutunud inimeste eelistused. Eks omajagu on sellele kaasa aidanud nii muutused ühiskonnas kui ka valitsev olukord turul. Eelmise sajandi elamute vahele on kerkinud mitmeid uusarendusi nii korterite kui ka ridaelamute näol. Silma järgi tundub, et need on võrreldes varasemate uusarendustega muutunud veelgi pisemaks. Ja ilmselt polegi see tunnetus petlik, sest mõnekümne aasta jooksul on uusarenduste elamupind oluliselt vähenenud, koguni ühe toa jagu ruumi on justkui kuhugi kadunud, ning sellel on omad põhjused.

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Igor Habali sõnul on põhjuseks see, et juurde on tulnud lasteta leibkondi ja üheliikmelisi leibkondi, kes ei vaja nii palju elamispinda. «Kui aastal 2003 oli üheliikmeliste leibkondade osatähtsus kõigist leibkondadest 30,6 protsenti, siis aastal 2023 oli nende leibkondade osatähtsus 44,1 protsenti. Samal ajal on kolme ja enama liikmeliste leibkondade osatähtsus vähenenud 38,4 protsendi pealt 29,8 protsendile. Väiksemates leibkondades on inimeste pinnavajadused väiksemad, mistõttu on arendajad turu nõudlustele vastu tulnud ja hakanud rohkem väiksemaid kortereid rajama.»