Venemaa Ukrainas peetav sõda on toonud kaasa mastaapsed muutused Euroopa ja kogu maailma julgeolekukeskkonnas.
Kui veel suhteliselt hiljuti tundus sõja puhkemine 21. sajandil keset Euroopat võimatu või rikutud fantaasialennu viljana, siis nüüd on see uus reaalsus. Siinjuures on kommentaatorite ja analüütikute tähelepanu köitnud Venemaa modus operandi vallutatud Ukraina aladel. Näiteks Butšas ja Irpinis toime pandud tsiviilelanike massimõrvad šokeerisid rahvusvahelist avalikkust, nagu ka Harkivi elamurajoonide sihipärane pommitamine ja Mariupoli hävitamine Vene vägede poolt. Ukraina laste küüditamised Venemaale tõid kaasa diktaator Vladimir Putini kuulutamise sõjakurjategijaks rahvusvahelise kriminaalkohtu poolt jms.
Eelöeldu taustal muutub paratamatult ka endise Nõukogude Liidu, nüüdse Vene Föderatsiooni varasemalt Eesti elanikkonna vastu toime pandud massirepressioonide väärtussisu. Eesti okupeerimise ja annekteerimise järel langesid siinsed inimesed mitte üksnes individuaalselt sihitud terrori ohvriks, vaid paralleelselt sellega viidi ellu sisuliselt kogu elanikkonna vastu suunatud puhastusaktsioone.