Vitali Šipilov ⟩ Kaitsealused taimed naaberkrundil võivad mõjutada ka teid

Riigikohus Foto: Kristjan Teedema

Kas arendajad ja kohalikud omavalitsused peavad detailplaneeringute koostamisel ja menetlemisel tutvuma looduskaitseliste tegevuskavadega ka siis, kui ala, kus liiki kaitstakse, ei kattu planeeringualaga? Riigikohtu värske lahendi järgi on see nii, kirjutab vandeadvokaat Vitali Šipilov.

Looduskaitse all olevate liikide kohta tuleb koostada tegevuskavasid, mis kirjeldavad liigi seisundit, seda ohustavaid tegureid ja seda, kuidas tagada liigile soodne seisund. Tegevuskavad ei ole õiguslikult siduvad ehk nendest ei tulene vahetult õigusi ega kohustusi. Tegevuskavad on eksperthinnanguga sarnased kirjeldavad dokumendid, millega tuleb arvestada keskkonnalaste otsuste tegemisel. Riigikohtu värske lahendi järgi saavad tegevuskavad aga olla sama olulised kui õigusaktid.

Nimelt tühistas riigikohus Tartu Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide detailplaneeringu, kuna selles oli käsitlemata kaitsealuse taime (I kaitsekategooria taim mägi-piimputk) jaoks vajalik puhverala. Selle taime kaitseks oli moodustatud püsielupaik, mis ei ulatunud detailplaneeringu alale, vaid piirnes sellega.