JUHTKIRI ⟩ Valgevene seemned

Kuuseistikud. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

• Euroopa Liit on kehtestanud metsataimede piiriülesele kauplemisele karmi korra.
• Kõige paremat tarbemetsa annab Eestis ikka kohalikust seemnest kasvatatud puu.
• Valgevene kuused oma kasvutingimuste tõttu meie metsa hästi ei sobi.

Kui Jack Londoni ilukirjanduslik tegelane Smoke Bellew ajas Alaskal äri munadega, siis Eesti ärimehed firmast Systemseparation LTD teevad bisnist kuuseseemnete ja -istikutega. Taas kord ei jää elulised süžeed kirjandusele millegi poolest alla. Praegu on miljonid taimed kadunud ja ametkonnad ei tea, kus need on.

Miks me sellest räägime? Euroopa Liit on kehtestanud metsataimede piiriülesele kauplemisele karmi korra. Selleks on kaks põhjust: esiteks taimehaiguste vältimine ning teiseks kohaliku genofondi kaitsmine. Haiguste levik pole mingi nali. Eelmisel aastal tuli näiteks Kadrioru pargis maha võtta kümneid jalakasurmaga nakatunud puid. Mis puutub genofondi, siis puudel pole jalgu ning teatud laiuskraadil pika aja jooksul arenenud ja kasvanud liigid on kohastunud kohalike tingimustega ning seetõttu neis kõige vastupidavamad.

Systemseparation LTD piiriülene äri on käinud aga nõnda, et Valgevene kuuseseemned on viidud Eesti kaudu Saksamaale puukooli, kus neist on kasvatatud istikud. Kuhu seal sirgunud kuni kuus miljonit taime on müüdud, pole teada, kuid ei saa välistada nende jõudmist Eestisse või Rootsi. Praegusel juhul pole probleem Valgevene režiimis (seemnete ost toimus enne sanktsioonide kehtestamist), vaid selles, et kuna Valgevene on meist sadu kilomeetrid lõuna pool, siis sealsed kuused meie metsa hästi ei sobi. Kõige paremat tarbemetsa annab Eestis ikka kohalikust seemnest kasvatatud puu.

Kuna Valgevene on meist sadu kilomeetrid lõuna pool, siis sealsed kuused meie metsa hästi ei sobi.

Mis on selle äri iva? Kuna Valgevenest pärit puud on kiirema kasvuga, saavad nende istikud müügiküpseks kiiremini ja näevad potentsiaalse ostja silmis paremad välja. Kas neist kasvab haige jändrik võsa, pole enam müüja mure, vaid ostja probleem.

Kuid kõige suurem probleem seisneb Postimehe uurimuse põhjal meie ametkondade suhtumises. Rootsi metsaamet on algatanud uurimise, ega Saksamaa Lydemann Pflanzeni taimlast ole kuuseistikuid salaja Rootsi viidud. Meie keskkonnaamet suhtub aga toimuvasse üsna rahulikult. Ehkki kaks aastat tagasi kuulis amet Valgevene seemnete Eesti kaudu Saksamaale transportimisest, on menetlus ameti passiivsuse tõttu aegunud.

Seda, miks väga pedantlikel sakslastel millegi suhtes kahtlusi ei tekkinud, seletab asjaolu, et saatelehtede järgi viidi taimed Euroopa Liidust välja ehk Suurbritanniasse. Systemseparation LTD on registreeritud seal ühte kortermajja. Mis puutub aga brittidesse, siis pärast Brexitit ei saadeta sinna Saksamaalt enam taimeteatisi ja nii ei tekkinud ka neil küsimusi. Mis osast kuuseistikutest edasi sai, ongi jäänud selgusetuks. Asjaomaste paberimajandusest ei ole paraku võimalik selget sotti saada.

Veel. Eesti maksu- ja tolliamet ütleb, et transiidil nad istikute lube ei kontrolli. Keskkonnaameti sõnul on impordikontroll maksu- ja tolliameti asi. Mõlemad väited on õiged, kuid tulemus ilmselt siiski mitte.