LOODUSFOTO ⟩ Valge-toonekurg on hakanud varem saabuma

Koju saabunud toonekure isaslind veedab suurema osa ajast pesal kaaslast oodates. Foto: Rein Kuresoo

Linnuliigid, kelle talvitusalad pole meist väga kaugel, naasevad oma pesitsusaladele koos esimeste kevadiste ilmadega.

Põldlõokesed näiteks saabuvad meile ülemeelikult lõõritades niipea, kui ilm lubab. Sageli kupatab järeltalve jäine hingus nad lõuna poole tagasi. Siis koonduvad lõokesed parvedesse ja lendavad sorgus tiivul tagasi lõuna poole, et ilmade paranedes uuesti üritada.

Kaugränduritega on teisiti – Aafrikas talvituvad linnud on pikal rändeteekonnal oma energiavarud viimseni mängu pannud ning peavad jõudma sünnimaale just «õigel» ajal. Näiteks kägu jõuab meie maile ikka samal ajal kui mu lapsepõlves – umbes 1. mai paiku. Ehkki kliima on nüüdseks sedajagu muutunud, et käod saaksid praegu Eestis hakkama kümmekond päeva varemgi, pole see nende rändekäitumist muutnud. Kui ilm on kaugrändurite saabudes liiga külm, tuleb neil nokk norus loota, et hing sees püsib.