Samal moel võisid koolid ka praegu vajadusel alustada koolipäevaga veidi hiljem, kuid pigem oli tegemist erandi kui reegliga. Kavandatav muudatus võimaldab koolidele ja lapsevanematele suuremat paindlikkust, mis on positiivne.
Koolipäeva algus kell kaheksa on industriaalajastu relikt. Töö suurtes tehastes algas hommikul vara, kodukontoreist polnud keegi midagi kuulnud ning vanematel oli ainumõeldav viia lapsed enne tööleminekut kooli või siis vähemalt panna kooli viiva bussi peale. Kuna hinnanguliselt on vähemalt kolmandik ühiskonnast tänapäeval paindliku töögraafikuga, siis oli paljudes peredes kooli varane algus ainus põhjus koiduvalguses väljuda ja liiklusesse sukelduda.
Koolipäeva hilisem algus hajutab seega kindlasti hommikust tipptundi Eesti suurtes linnades. Teiseks on ka talvel sellel ajal juba valge, mis lisab liiklusturvalisust, ning teedki on suurema tõenäosusega puhastatud.
Kõigile lastele varahommikune ärkamine ei sobi, koos päikesega on ikka parem ärgata!
Kõige olulisem pooltargument on muidugi suurem koolirõõm, kuna kõigile lastele varahommikune ärkamine ei sobi. Koos päikesega on ikka parem ärgata! Ehk mäletavad vanemad lugejad aega, kui ENSV elas Moskva aja järgi, mis tähendas kooli algust vööndiajaga võrreldes veelgi varem, meie vööndi talveaja järgi kell seitse. Esimene tund möödus kottpimeduses ning valgeks hakkas minema alles teise tunni kestel.
Aga objektiivsuse huvides tuleb vaadata ka mündi teist külge. Jätkuvalt on neid lapsevanemaid, kellele ümberkorraldus enda tööpäeva alguse tõttu ei sobi. Kõige lihtsam lahendus oleks, et osa klassikomplekte alustabki varem ja osa hiljem. Kindlasti on see võimalik nooremate ja vanemate klasside võrdluses, kus koolipäev ongi erineva kestusega. Ja vanemad lapsed loodetavasti ei vaja enam autoga kooli toomist.