Kui ühiskond meie ümber on ebastabiilne ja pingetest tulvil, on mõistetav, et lastele otsitakse kasvukeskkonda, mis pakub kindlale maailmanägemusele tuginevat turvalisust ja vaimseid väärtusi, kirjutavad Kaarli Kooli direktor Signe Aus ning Kaarli Kooli sekretär ja klassijuhataja Triin Kuusk.
SIGNE AUS, TRIIN KUUSK ⟩ Kristlikud koolid peibutavad inimeseks olemise põhiväärtustega (7)
Püüdes vastata küsimusele, miks on ateistlikuks ühiskonnaks tituleeritud Eestis lapsevanemate huvi kristlike koolide vastu kasvanud, tuleb alustada esmase väite kahtluse alla seadmisest. See, missuguse maailmavaatega ühiskond meie ümber näib olevat, sõltub otseselt sellest, millises ringkonnas liigutakse. Kirikutesse-kogudustesse kuuluvad inimesed ei pruugi soovida seda ehk niipalju eksponeerida, seevastu vastanduda soovivad inimesed teevad seda rohkem.
Seega võib ateistliku ühiskonna kuvand olla pisut ülepaisutatud. Eestlasel nagu ka iga muu rahvuse esindajal on olemas inimesele loomupärane religioossus – uskumine millessegi või kellessegi on kõigile olemuslikult omane, sõltumata sellest, kas ametlikult kuhugi kogudusse kuulutakse või mitte.