Vene nn presidendivalimistel sai Putin üle 87 protsendi häältest, olles ülivõimsalt valimiste võitja. Kuid on päevselge, et valimised polnud vabad ja ausad ning tegelikel Putini vastaskandidaatidel polnudki võimalust end üles seada, saati teha võrdsetel alustel valimiskampaaniat. Lisaks surmati suure tõenäosusega enne valimisi ainus Putinile ohtlik rivaal Aleksei Navalnõi.
Eestis hääletas Putini poolt väidetavalt umbes 75 protsenti hääletanuist. Asjaolud viitavad Putini toetusele, nii ei olnud Tallinnas ka Navalnõi kogunemisaktsiooni, nagu näiteks Berliinis või kasvõi Riias. Need faktid ütlevad nii mõndagi.
Põhimõtteliselt andsid siinsed hääletajad ja ka Putini toetajad Venemaal mandaadi diktaatorile brutaalse sõja jätkamiseks. Ei hääletatud üksnes Putini, vaid ka tapatalgute, vägistamiste ja küüditamiste poolt.
Tõsi, hääletamas käis Eestis tänavu palju vähem inimesi kui 2018. aastal ja toetus Putinile Eestis on kuue aastaga langenud (94 protsenti 2018. aastal ja 2024. a väidetavalt umbes 75 protsenti). Kui 2018. aastal käis valimas umbes 28 000 Vene kodanikku Eestis, siis praegu üle kümne korra vähem. Ent praegu oli valimisjaoskond avatud üksnes Tallinnas, mistõttu võib eeldada, et paljud jäid lihtsalt koju.
Putin on Haagi rahvusvahelise kriminaalkohtu poolt tagaotsitav, seega hääletasid Putini toetajad Tallinnas rahvusvaheliselt tagaotsitava inimese poolt. Miks peaksid need inimesed saama nüüd valida Eesti kohalikel valimistel?
Ikkagi tekitab Eestis elavate Vene kodanike Putini-meelsus küsimuse, mida teha Vene kodanike valimisõigusega Eestis. Need kodanikud saavad valida kohalikel valimistel ja sedakaudu mõjutada Eesti poliitikat. Lõimumismonitooring näitab üht ja Putini toetamine midagi muud.