JUHTKIRI ⟩ Mandaat surmale

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Putini toetajad andsid mandaadi sõja jätkamiseks.
• Eestis elavate Vene kodanike meelsus on probleemiks.
• Vene kodanike valimisõigus Eestis on küsitav.

Eesti venelaste toetus Venemaa juhile Vladimir Putinile sunnib esitama küsimust, kas Eestis elavatelt Vene kodanikelt tuleks ära võtta valimisõigus.

Vene nn presidendivalimistel sai Putin üle 87 protsendi häältest, olles ülivõimsalt valimiste võitja. Kuid on päevselge, et valimised polnud vabad ja ausad ning tegelikel Putini vastaskandidaatidel polnudki võimalust end üles seada, saati teha võrdsetel alustel valimiskampaaniat. Lisaks surmati suure tõenäosusega enne valimisi ainus Putinile ohtlik rivaal Aleksei Navalnõi.

Eestis hääletas Putini poolt väidetavalt umbes 75 protsenti hääletanuist. Asjaolud viitavad Putini toetusele, nii ei olnud Tallinnas ka Navalnõi kogunemisaktsiooni, nagu näiteks Berliinis või kasvõi Riias. Need faktid ütlevad nii mõndagi.

Põhimõtteliselt andsid siinsed hääletajad ja ka Putini toetajad Venemaal mandaadi diktaatorile brutaalse sõja jätkamiseks. Ei hääletatud üksnes Putini, vaid ka tapatalgute, vägistamiste ja küüditamiste poolt.

Tõsi, hääletamas käis Eestis tänavu palju vähem inimesi kui 2018. aastal ja toetus Putinile Eestis on kuue aastaga langenud (94 protsenti 2018. aastal ja 2024. a väidetavalt umbes 75 protsenti). Kui 2018. aastal käis valimas umbes 28 000 Vene kodanikku Eestis, siis praegu üle kümne korra vähem. Ent praegu oli valimisjaoskond avatud üksnes Tallinnas, mistõttu võib eeldada, et paljud jäid lihtsalt koju.

Putin on Haagi rahvusvahelise kriminaalkohtu poolt tagaotsitav, seega hääletasid Putini toetajad Tallinnas rahvusvaheliselt tagaotsitava inimese poolt. Miks peaksid need inimesed saama nüüd valida Eesti kohalikel valimistel?

Ikkagi tekitab Eestis elavate Vene kodanike Putini-meelsus küsimuse, mida teha Vene kodanike valimisõigusega Eestis. Need kodanikud saavad valida kohalikel valimistel ja sedakaudu mõjutada Eesti poliitikat. Lõimumismonitooring näitab üht ja Putini toetamine midagi muud.

Putinistid on julgeolekuoht Eestis, vaata seda kust kandi pealt tahes. Valimisõiguse äravõtmise küsimuses on viidatud Eesti põhiseaduse võimalikule rikkumisele. Aga mida ütleb näiteks põhiseaduse 12. paragrahv? «Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav.»

Kuid just täpselt seda Putin Ukrainas teeb, rääkides sellest, kuidas ukrainlasi pole olemas ja kuidas Ukrainat tuleb jõuga alla suruda. Putin on avanud väravad poliitilisele vihkamisele täies ulatuses. Meenutatagu, et Putin on Haagi rahvusvahelise kriminaalkohtu poolt tagaotsitav, seega hääletasid Putini toetajad Tallinnas rahvusvaheliselt tagaotsitava inimese poolt. Miks peaksid need inimesed saama nüüd valida Eesti kohalikel valimistel?

Putinit on tihti võrreldud natside juhi Adolf Hitleriga. Äsja peetud nn presidendivalimised näitasid, et pilt on tegelikult hullem ja Putini kahjuks – 1933. aasta märtsis peetud valimistel said natsid küll enim hääli, kuid mitte absoluutset enamust. Liiatigi polnud Hitler veel selleks ajaks kellelegi kallale tunginud ega holokausti alustanud. Seda erinevalt praegusest Putinist.