Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

ANALÜÜS Putini avaldus Navalnõi surma kohta näitab ebakindlust ja võimalikke mõrasid režiimis (1)

Copy
Vladimir Putin lasi oma ametiaega pikendada protsessi käigus, mida demokraatlikes riikides valimisteks nimetatakse. Demokraatliku maailma hinnangul olid need võltsitud, kuid Kreml teab asjade tegelikku seisu ehk tegelikku ja hinnangulist opositsiooni osakaalu. Putin kohtumas meediaga 18. märtsil 2024 Moskvas.
Vladimir Putin lasi oma ametiaega pikendada protsessi käigus, mida demokraatlikes riikides valimisteks nimetatakse. Demokraatliku maailma hinnangul olid need võltsitud, kuid Kreml teab asjade tegelikku seisu ehk tegelikku ja hinnangulist opositsiooni osakaalu. Putin kohtumas meediaga 18. märtsil 2024 Moskvas. Foto: NATALIA KOLESNIKOVA

Oma ametiaega just pikendanud Putini viimane avaldus kinnitab varasemat hüpoteesi Navalnõi surma kohta ning näitab varjatud probleeme ühiskonnas, kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.

Kui Venemaa opositsioonitegelane Aleksei Navalnõi eelmisel kuul kaugpõhjas asuvas vangilaagris suri, uskusid vähesed, et selle taga polnud Kremli karvast kätt. Liiga palju oli kokkusattumusi ja ka võimu enda loodud kahtlusi. Tilkus välja andmeid vangilaagrit külastanud julgeolekuteenistuse FSB töötajatest ning siit-sealt õnnestus saada avalikkusel infot ka sealses koloonias istuvatelt vangidelt. Viimase puhul jääb aga alati üles küsimus, kui palju sellest infost pidigi kontrollitult avalikkuse ette jõudma.

Putini käitumine on tihtipeale kantud reageerimisest toimunud protsessidele, mitte säravast strateegiast.

Tagasi üles