Raul Eamets ⟩ Pensionäride topeltmaksustamine

Pensionitarkuse konverentsi põhisõnum oli selge: investeerimisel ja pensioniks kogumisel on inimese kõige parem sõber aeg ning järjepidevus. Foto: Pärnu Postimees

• Miks Reformierakond oma madala toetuse juures pensionide kallale läheb?
• Pensionäridele langeks lisakoorem.
• Majandusteooria ei toeta pensionide maksustamist.

Valitsuse plaanist külmutada pensioni tulumaksuvaba osa tänavuse aasta tasemele ja miks see plaan hea ei ole, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Hiljaaegu saime teada valitsuse järjekordsetest plaanidest, kuidas lappida eelarveauku. Peale trahvimäärade tõstmise mainiti ka ideed pensionäride maksustamise kohta. Nimelt plaanib valitsus külmutada pensioni tulumaksuvaba osa tänavuse aasta tasemele, mis on käesoleval aastal vastavalt rahandusministeeriumi andmetele 776 eurot. Järgmisel aastal tõuseb keskmine pension prognooside järgi 826 euroni ja täiendav tulu (eeldatavasti 46 eurot) maksustatakse tulumaksuga.

Alustame asja poliitilisest poolest. Tegelikult ma ei saa aru, miks Reformierakond nii teeb. Nende toetus on madalseisus ja küsitluste järgi on nende toetus kõige suurem just eakate seas. Praegu tundub, et oma valijatelt tõmmatakse lihtsalt tool istumise alt ära. Eeldan, et Reformierakonna toetajad pensionäride seas saavadki keskmist või sellest kõrgemat pensioni ja nüüd karistatakse neid selle eest. Seda enam, et enne valimisi lubati valijale selge pilguga silma vaadates, et keskmist vanaduspensioni ei hakata maksustama, ning see oli fikseeritud ka koalitsioonikokkuleppes, mis mõjutab meie igapäevaelu rohkemgi kui põhiseadus. Maksustamisest saadav täiendav tulu on eeldatavasti 25 miljonit eurot, mis on väga väike summa 17 miljardi suuruse eelarve juures. Igaks juhuks mainin, et see on 0,15 protsenti eelarvest. Ikka kõva kokkuhoid, aga las ta jääb.

Kogu probleemil on ka majandusteoreetiline taust. Raha on majanduse vereringe, millega jagatakse ümber rikkust ning tasustatakse tehingute eest. Kõige lihtsamas maailmas, kus valitsust ei ole, kuuluvad tootmisvahendid, nagu näiteks inimeste töövõime või maa, kodanikele, kes neid siis müüvad või rendivad ettevõtetele. Ettevõtted kasutavad neid ressursse kaupade ja teenuste loomiseks, inimesed saavad oma tootmistegurite eest tasu: töö eest palka ja maa kasutusse andmise eest renti. Selle saadud tulu eest ostetakse nendelt samadelt ettevõtetelt kaupu ja teenuseid ning ettevõtted kasutavad saadud raha jälle maade rentimiseks ja palga maksmiseks. Olemegi alguses tagasi, ehk raha ringleb majanduses kogu aeg, olles kord tulu ja kord kulu. Sellist raharinglemist nimetatakse majandusteoorias ringkäigu mudeliks, mis on iga sissejuhatava makroökonoomika kursuse üks põhiteemasid.

Raha on majanduse vereringe, millega jagatakse ümber rikkust ning tasustatakse tehingute eest.

Kui toome mängu valitsuse, siis valitsus (laiemalt kogu avalik sektor), võtab ühe käega raha ringlusest, kehtestades mitmesuguseid makse, ning suunab teise käega raha tagasi, ostes erasektori käest kaupa ning makstes inimestele igasuguseid toetusi, sealhulgas pensione. Kui hakkame nüüd pensionäre maksustama, siis tegelikult maksustame neid topelt. Pensionäride raha tuleb sotsiaalmaksust ja siis maksustatakse seda veel kord tulumaksuga. Kui veidi liialdada, võiks öelda, et avaliku sektori töötajad ei peaks makse üldse maksma, sest nende palgalt on maksud juba makstud. Neile saab palka maksta vaid seetõttu, et raha on enne erasektori käest maksudena kogutud. Need on väga lihtsad ja loogilised majanduse algtõed ja kui neile vastu vaielda, siis tegelikult ütleme, et raha tuleb seina seest, mis on samaväärne piima tulemisega poest.

Siinkohal tuleks selgitada üht eksiarvamust, et tavapension ehk esimese samba pension on midagi, mida aja jooksul kogume. See ei vasta tõele. Meie sotsiaalmaksust läheb 20 protsenti pensionifondi, millest makstakse pensioni praegustele pensionäridele. Meie palga suurus mõjutab osaliselt meie tulevast pensioni, aga kindlasti ei koguta raha otseselt esimesse sambasse. Pensioni maksavad pensionäridele ikka need, kes käivad tööl ja teenivad palka. Kogumine toimub II ja III sambas. Pensionireformi toetajate üks majanduslikke argumente oli tõdemus, et majandus kasvas kiiremini, kui oli sammaste tootlus. Majanduse kiirema kasvu korral tõusid ka palgad ning laekus rohkem sotsiaalmaksu. Selle tulemusena saadi ka rohkem pensioni esimesest sambast. Need vaidlused on aga tänaseks juba vaieldud ning igaüks saab ise otsustada, mida ta oma rahaga teeb.

Tulles alguse juurde tagasi, tuleb tõdeda, et pensioni maksustamiseks majandusteoorias küll argumente ei ole.

Huvide konflikti vältimiseks mainin lõpetuseks, et ma ei ole (veel) pensioniealine ega saa pensioni, mida maksustada.