JUHTKIRI ⟩ Anekdootlik eeskuju

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

Meie kõik, kes me oleme Eesti kodanikud, peame oma riiki eelarvega, kus kulud ületavad tulusid peaaegu miljardi euro võrra. Vahe tuleb katta laenuga, mis tähendab, et maksame ainuüksi intressideks kümneid miljoneid eurosid.

Muidugi võib võtta seisukoha, et meid ei huvita need laenud. Eestil on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega endiselt kõige väiksem laenukoormus, mis on suhtena SKTsse neli korda Euroopa Liidu keskmisest väiksem. Samas kasvab meie laenukoormus kõige kiiremini ja kui me samamoodi jätkame, siis pole kahtlust, et ühel päeval jõuame teistele järele.

Aga kas me seda ikka tahame? Kas me tahame näiteks järele jõuda Soomele – võlgu elamises?