Karl Pajusalu ⟩ Kuidas keeled uuesti sünnivad?

Karl Pajusalu kõneleb liivi õhtul sellest, kuidas teha liivi kultuuri Eestis nähtavamaks ja kõlavamaks. Foto: Margus Ansu

Selleks, et keel uuesti sünniks, läheb vaja riigi või kogukonna tuge, märgib akadeemik, TÜ eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu.

Keelte surm on tänases maailmas palju tavalisem kui keelte sünd. Ometi näib, et keeli tekib hooga juurde. Maailma keelte suurtes andmebaasides, nagu seda on Ethnologue, on esitatud juba üle 7000 keele, neist ligi pool on küll märgitud ohustatuks. Sellest hoolimata keelte üldarv suureneb ja peale täpsema kirjeldamise on selle põhjuseks varem kasutusest kõrvale jäänud või iseseisva staatuse minetanud keelte emantsipeerumine, mida on nimetatud ka keele uuestisünniks (ingl language rebirth).

Keelte uuestisünniks on mitu teed. Tuntuim on piiratud kasutusega keele kasutussfääride laiendamine, nii et sellest saab uuesti mingi inimrühma jaoks tähtsaim keel. Selliseid juhte on mitmeid, ehkki need mõnevõrra erinevad. Olgu siin näiteks toodud korni, uusheebrea ja ukraina keel.