JUHTKIRI ⟩ Viigilehe närb roots

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Venemaa presidendivalimisi ei saa võtta tõsiselt.
• Putin ei soovi korrata Valgevene valimistel tehtud vigu.
• Nendel valimistel puudub demokraatlik kehtivus.

Tõenäoliselt oleme kuulnud ütlust, et «kui miski kõnnib nagu part, prääksub nagu part ja näeb välja nagu part, siis järelikult ongi tegemist pardiga». Alati see siiski nii pole, mõnikord on tegemist ikkagi maskeeringuga. Ebademokraatlikud režiimid katavad end sageli demokraatia atribuutika viigilehega, et näida parketikõlblik. Mõnikord – ja kahetsusväärselt sageli – läheb maailm prääksumise ja kirevate sulgede õnge.

Moskva tsaar on jäänud siiski alasti ning peagi algavaid ja kolm päeva kestvaid Venemaa presidendivalimisi ei võta maailmas enam keegi tõsiselt. Need olid autokraatiale viigileheks juba varem, ent nüüdseks on viigilehest alles pelgalt närbunud roots.

Esiteks pole Venemaa presidendivalimistel tõsiseltvõetavaid alternatiive ning (erinevalt varasemast) pole toimunud mingisugust debatti. Lisaks Putinile on küll kolm kandidaati, kuid nende roll on võrreldav statistide rolliga Wadiya kohalikel olümpiamängudel komöödiafilmis «Diktaator», kus Admiral-Kindral Haffaz Aladeen tulistas jooksurajal talle liigselt järele jõudnud sportlasele jalga. Putin lasi tõelise konkurendi Aleksei Navalnõi tappa ning detsembris ei lubatud formaalsetel põhjustel esitada kandidatuuri näiteks täiesti tundmatul Jekaterina Duntsoval, kes oli kutsunud üles saavutama rahu Ukrainas.

Putini vastu kandideerivad kandidaadid on kõik osa kontrollitud demokraatiast, kes kükkavad ja prääksuvad siis, kui Vladimir Vladimirovitš käseb. Midagi pole jäetud juhuse hooleks ning Putin ei korda viga, mis juhtus Valgevenes, kus opositsiooniline kandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja 2020. aasta presidendivalimistel suure tõenäosusega võitis.

Valitav president ei ole president, ehkki ta võib välja näha nagu president.

Teiseks, valimised toimuvad ka okupeeritud Ukraina aladel. Jättes kõrvale asjaolu, et inkorporeeritud aladel on valimiste korraldamine vastuolus rahvusvahelise õigusega, võiks valimised sama hästi toimuda Kuul. Mis juhtub Donetskis ja Luhanskis, pole võimalik kontrollida. Pole täpselt teada sedagi, kui palju on seal elus valimisealisi inimesi, mis annab suurepärase võimaluse genereerida Donbassist hulgaliselt poolthääli.

Kolmandaks, valimiste kulgu ka emamaal pole rahvusvahelistel vaatlejatel võimalik piisava katvuse ja veenvusega kontrollida. Konkureerivate erakondade vaatlejatest pole mõtet rääkida ning sõltumatud sotsioloogilised uuringud on saanud Venemaal ajalooks. Täiendav häälteallikas on e-valimised Venemaa moodi.

Nii pole imestada, et rahvusvaheline üldsus kutsub pretsedenditul moel kuulutama Venemaa valimisi õigustühiseks juba enne nende toimumist. Ühena viimastest tegid ühisavalduse Põhja-Ameerika ja Euroopa 20 riigi parlamentide väliskomisjonide esimehed, kelle sõnul pole tulevased presidendivalimised vabad ega õiglased ning neil puudub igasugune demokraatlik kehtivus. Valitav president ei ole president, ehkki ta võib välja näha nagu president.