AK FOOKUS ⟩ Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre ei olnud vältimatu

Johan Laidoner ja Konstantin Päts haarasid riigitüüri omavahel hästi koordineeritult ning hoidsid seda enda käes kuni Nõukogude okupatsiooni ja anneksioonini 1940. aastal. Hilisem täiskindral Laidoner lootis saada president Pätsi ametijärglaseks. Foto: Fotis/ERA.4996.1.379.37

Üheksakümmend aastat tagasi 12. märtsil kuulutas riigivanema kohusetäitja Konstantin Päts kuueks kuuks välja kaitseseisukorra, mis aga jäi kehtima, kuni Punaarmee okupeeris kuus aastat hiljem Eesti. Pätsi saatuslikest otsustest on 1934. aasta riigipööre jäänud 1939.–1940. aasta «hääletu alistumise» varju. Viimane on arusaadavalt pälvinud enim tähelepanu ja kutsunud esile kirglikumaid vaidlusi, kirjutab ajaloolane Andres Kasekamp.

Ajaloouurijad on 1934. aasta sündmustele suhteliselt vähe lisanud värskeid teadmisi või tõlgendusi. Kõige põhjalikumalt on neid uurinud Ago Pajur, kes on kirjutanud Pätsi poliitilise elulooraamatu. Jaak Valge on uurinud Nõukogude Liidu mõju ja riigikogu ajalugu ning Peeter Kenkmann välisriikide saatkondade hinnanguid riigipöördele. Liisi Veski ja Hent Kalmo on analüüsinud Pätsi autoritaarset mõttemaailma. Seppo Zetterberg, Magnus Ilmjärv, Ago Raudsepp ja Eero Medijainen on kõik puudutanud riigipööre teemat, kuigi nende peamine uurimishuvi on mujal. Siinkirjutaja avaldas monograafia vapsidest ja vaikivast ajastust, ent see oli juba veerandsajandi eest.

Eestit räsis 1930. aastate algul ülemaailmne majanduskriis ning sellega kaasnes poliitiliste pingete kasv. Valitsuskoalitsioonide eluiga, mis oli niikuinii lühem kui tänapäeval, lühenes veelgi.