Vastates Šveitsi rahvusringhäälingu küsimusele Ukraina allaandmise kohta, ütles paavst: «Need, kel on julgust tõsta valge lipp ja läbi rääkida, on tugevamad». Pole ime, et säärane avaldus tekitas raevukaid vastureaktsioone Ukrainas, aga ka mujal maailmas.
Kusjuures see pole esimene kord paavstil vildakaid sõnumeid edastada. Eelmise aasta augustis julgustas ta Vene noori mitte unustama oma kangelasi ja maa imperialistlikku minevikku.
Paavst ei näi mõistvat, et allaandmine ei võrdu rahuga. Butša, Irpin jt kohad Ukrainas näitavad karmi selgusega, mida tähendab rahu Vene moodi. Lausa karjuvalt sümboolne on tõik, et paavsti valge lipu sõnum langeb ajale, mil Oscari võidab Ukraina dokumentaalfilm «20 päeva Mariupolis».
Paavsti sõnum on teravas vastuolus ka ühe tema eelkäija, Johannes Paulus II omaga. 1978. aastal ütles Johannes Paulus II oma kuulsa lause «Ärge kartke», mis andis poolakaile julgust asutada Solidaarsuse ametiühinguliikumine ja mis uuristas esimese augu raudsesse eesriidesse.
Praegu on Ukraina selgelt spartalaste rollis, hoides Vene horde eemal Euroopast. Valge lipp ei vähendaks kuidagi Vene ohtu, vaid muudaks selle järjest suuremaks.
Kui 300 spartalast oleks 480 e.Kr heisanud Termopüülides valge lipu, oleks pärslaste sõjamasin sõitnud üle tervest Kreekast. Spartalaste ohver aitas ülejäänud Kreekal võitlust pärslaste vastu jätkata. Praegu on Ukraina selgelt spartalaste rollis, hoides Vene horde eemal Euroopast. Valge lipp ei vähendaks kuidagi Vene ohtu, vaid muudaks selle järjest suuremaks.