Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

JUHTKIRI Paavsti valge lipp (20)

Copy
Päeva karikatuur.
Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts
  • Paavst on varemgi vildakaid sõnumeid edastanud.
  • Valge lipp muudaks Vene ohu veelgi suuremaks.
  • Kristluse juurde peaks kuuluma ka kurjuse äratundmine.

Paavst Franciscus I soovitus Ukrainale heisata valge lipp tuli täiesti valel ajal ja valele aadressile. Ometi jääb õhku küsimus, miks paavst säärase sõnumi edastas.

Vastates Šveitsi rahvusringhäälingu küsimusele Ukraina allaandmise kohta, ütles paavst: «Need, kel on julgust tõsta valge lipp ja läbi rääkida, on tugevamad». Pole ime, et säärane avaldus tekitas raevukaid vastureaktsioone Ukrainas, aga ka mujal maailmas.

Kusjuures see pole esimene kord paavstil vildakaid sõnumeid edastada. Eelmise aasta augustis julgustas ta Vene noori mitte unustama oma kangelasi ja maa imperialistlikku minevikku.

Paavst ei näi mõistvat, et allaandmine ei võrdu rahuga. Butša, Irpin jt kohad Ukrainas näitavad karmi selgusega, mida tähendab rahu Vene moodi. Lausa karjuvalt sümboolne on tõik, et paavsti valge lipu sõnum langeb ajale, mil Oscari võidab Ukraina dokumentaalfilm «20 päeva Mariupolis».

Paavsti sõnum on teravas vastuolus ka ühe tema eelkäija, Johannes Paulus II omaga. 1978. aastal ütles Johannes Paulus II oma kuulsa lause «Ärge kartke», mis andis poolakaile julgust asutada Solidaarsuse ametiühinguliikumine ja mis uuristas esimese augu raudsesse eesriidesse.

Praegu on Ukraina selgelt spartalaste rollis, hoides Vene horde eemal Euroopast. Valge lipp ei vähendaks kuidagi Vene ohtu, vaid muudaks selle järjest suuremaks.

Kui 300 spartalast oleks 480 e.Kr heisanud Termopüülides valge lipu, oleks pärslaste sõjamasin sõitnud üle tervest Kreekast. Spartalaste ohver aitas ülejäänud Kreekal võitlust pärslaste vastu jätkata. Praegu on Ukraina selgelt spartalaste rollis, hoides Vene horde eemal Euroopast. Valge lipp ei vähendaks kuidagi Vene ohtu, vaid muudaks selle järjest suuremaks.

Samas pole usutav, et arvestades Vatikani globaalset haaret ja võrgustikku, nagu ei saa Püha Tool aru, mis Ukrainas päriselt toimub. Küsimus on seega, miks paavst säärase sõnumi teele saatis. Oli ju ette selge, et Ukraina lükkab selle tagasi.

Ei tohi unustada, et maailmas on kokku umbes 1,3 miljardit katoliiklast, kelle vaimseks liidriks ongi paavst. Põhimõtteliselt on planeedi iga kaheksas elanik katoliiklane. Suur osa nendest katoliiklastest elab nn globaalses lõunas, kus Ukraina sõda on kaugel ja kus võidakse toetada ka Venemaad. Paljudele globaalse lõuna riikidele tuli ebameeldiva üllatusena ka Ukraina vilja impordi katkemine, mistap on selge, et nende vaatest oleks rahu Ukrainas vaid tervitatav.

Teine võimalus on, et tõsikristlasena peabki paavst rääkima rahust ja leppimisest. Ometi peaks kristluse juurde kuuluma ka kurjuse äratundmine, mida valge lipu sõnumist kuidagi ei saanud välja lugeda. Kas piiblis oleks pidanud Taavet heiskama Koljati ees valge lipu?

2018. aastal ütles paavst: «Teie rahvas on pidanud oma ajaloo eri etappidel taluma kibedaid kannatusi ja raskeid katsumusi, võitlema vabaduse ja iseseisvuse eest, mida pidevalt kahtluse alla seati ja ohustati.» Ta ei öelnud seda Ukrainas, vaid Eestis, aga see sõnum sobiks ka ukrainlastele. Mitte valge lipp.

Tagasi üles