Mikk Sarv

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Tartu on meie vaimse iseolemise kants. Siit sai alguse emakeelne kesk- ja kõrgharidus, siin kirjutati alla rahuleping, mis tagas meie riikliku iseseisvuse. Eesti Üliõpilaste Selts Tartus andis meile rahvuslipu ja algatas muuseumihoone ehitamise sajand tagasi. Nukralt palju kirjutatakse ja arvatakse aga viimasel ajal Eesti Rahva Muuseumi valmisehitamise vastu. Unuma kipub taust, millest muuseumi rajamine alguse on saanud.


Sadakond aastat tagasi kirjutas rahvaluuleprofessor Matthias Johann Eisen, et meie maa kõige pühamad paigad on Ebavere mägi Virumaal ja Taarapadu Tartus Toomemäel. Taarapadu asupaigaks arvatakse praeguse Tähetorni ümbrust. Taara on ürgvana taevajumaluse nimi, mida tuntakse Skandinaaviast Tiibetini.

Põhjamaades seondub Thor neljapäevaga, inglise keeles ja skandinaavia keeltes on neljapäeva nimi toorupäev – Thursday, Torsdag. Saksa keeles on neljapäev piksepäev, Donnerstag. Pikne on meie rahvapärimuses seotud taeva, pidevuse, isaduse ja igavikuga. Maaga on seotud ema mõiste, laius, lahkus, avatus. Tartus on mõlemad pooled koos Toomemäe ja Emajõena. Ehk on siin üks võti taipamiseks, miks n-ö ääremaale, Tartu Toomemäele ehitati Baltimaade suurim piiskopikirik.

Toomkirik ja kivilinnus Toomemäel jäid kasutuseta juba 16. sajandi lõpust alates. Kuid vaimuharidus, mille kandjaks oli algselt muistne pühapaik, hiljem samasse paika ehitatud toomkirik, nii nagu ka tsistertslaste Valkena klooster Kärknas, jätkus jesuiitide kolleegiumi asutatud gümnaasiumiga. Gümnaasiumi sulgemise järel Rootsi võimu poolt jätkas samades ruumides juba vastasutatud Tartu Ülikool. 19. sajandil kujunes ülikool eesrindlikemaks kogu maailmas ja on seda tänapäevani.

Sadakond aastat tagasi oli Tartu koht, kus alustas tööd eestikeelne gümnaasium. Samal ajal koguti kokku rahvaluulet ja esemeid, mis kandsid meie omakeelset pärimusteavet. Meie rahvaluulekogu sai üheks suurimaks maailmas. Eestikeelse gümnaasiumi rajajate järgmiseks sammuks sai eestikeelse ülikooli rajamine riigi iseseisvumise järel. Selle kõrvale on tõusmas meie pärimuslikku vaimsust kandev Eesti Rahva Muuseum.

Eesti Rahva Muuseum on paik, mis kannab meie võidulugu. Nii nagu piiskopikirik pühal mäel oli Baltimaade suurim, oli üks Euroopa suurimaid ka Eesti Rahva Muuseumi alale rajatud Tartu sõjaväelennuväli. Lennuvälja viimane pealik kindral Džohhar Dudajev soovis lennuvälja ala tagasiandmist muuseumile. Nii on uue muuseumihoone rajamine lennuvälja stardiraja algusesse omamoodi sümboolne – paik, kust lähtus kogu Euroopa hirm nõukogude ajal, saab rahumeelseks vaimuvalguse levitamise paigaks.

Vaadates tagasi viimase aja arvamistele Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, tundub, et Looja ja Vanatühi toimivad jätkuvalt käsikäes – mida suurem on Looja vägi ja mida lähemal tema templi valmimine, seda jõulisemalt püüab Vanatühi kõike saavutatut tühistada.

Ärgem siis sõdigem vastu oma rahva vaimuväele ning ehitame muuseumi valmis. Kui raha napib, teeme nagu sajand tagasi, kui Jaan Tõnisson ja Heinrich Koppel olid seda meelt, et tuleks pöörduda EÜSi vilistlaskogu ja kõigi jõukamate inimeste poole. Üks mu sõber oli Juhan Liivi kombel valmis oma pintsaku annetama, et muuseum ometi valmis saaks. Tulgem kevadel kokku Raadile rahvamuusikutega laulma ning loitsima ja sümboolset uue hoone nurgakivi asetama, et avaldada toetust kultuuriministrile ning kõigile, kes meie vaimset iseseisvust oluliseks peavad. Muuseumi hoone peab valmima. Mida varem, seda parem.