David Král ja Jan Lipavský ⟩ Stalini saapast Putini eraldusjooneni: Euroopa väljakutsed NATOga navigeerimisel

NATO liikmesriikide lipud organisatsiooni peakorteri ees Brüsselis. Foto: AP File

• Hetkel on meie peamine kohustus aidata Ukrainal kaitsta oma suveräänsust.
• NATO laienemine Kesk- ja Ida-Euroopasse oli suurema tähtsusega, kui osati oodata.
• Maailm on alati olnud keeruline paik, kuid tuleb kord aeg, mil on tarvis tegutseda.

Tšehhi Vabariigil möödub tänavu 25 aastat NATO liikmesusest. Selle olulise sündmuse tähistamise puhul kirjutavad Tšehhi Vabariigi suursaadik Eestis David Král ja Tšehhi Vabariigi välisminister Jan Lipavský.

David Král, Tšehhi Vabariigi suursaadik Eestis:

Sel aastal tähistatakse mitut NATO tähtpäeva. Kui meie allianss, mida sageli nimetatakse ajaloo võimsaimaks, saab 75-aastaseks, siis Tšehhil täitub 25 aastat ja Eestil 20 aastat NATO liikmesusest.

Alustasime liikmeks pürgimise protsessi kindla veendumusega, et ühiseid väärtusi jagavate liitlastega oleme palju paremini valmis seisma silmitsi ohtudega, mis ähvardavad meie julgeolekut ja võib-olla ka meie üht ning ainsamat sõltumatust. Juba toona teadsime, et ohud meie regioonile tulenevad peamiselt Venemaa imperialistlikest ambitsioonidest, mis ei ole tegelikult ajas kuhugi kadunud, ja seda isegi mitte siis, kui Nõukogude Liidust sai pelgalt peatükk ajalooõpikutes.

Seda, kuivõrd drastiliselt on meie julgeolekuolukord möödunud kahekümne aasta jooksul halvenenud, ei osanud me ettegi kujutada. 24. veebruaril 2022 muutis Venemaa täiemahuline kalletung Ukrainale meie kontinendi taas lahinguväljaks. Kuigi NATO ei ole konflikti otsene osapool, on ta pidanud selle uue reaalsusega kohanema. Venemaa tunnistamine peamiseks ja kõige otsesemaks ohuks on strateegilistesse dokumentidesse sisse kirjutatud. Meie kaitsevõime tugevdamine, eriti Euroopa liitlaste hulgas, kaitsekulutuste kiire suurendamine vähemalt kahe protsendini SKTst ja alliansi regionaalsete kaitseplaanide elluviimine idatiival on muutunud asendamatuteks elementideks, heidutamaks Venemaad seiklemast kaugemale läände.

Mõistame liigagi hästi, et Ukraina langedes Venemaa isu üha kasvab ega pruugi NATO piiridel peatuda.

Hetkel on meie peamine kohustus aidata Ukrainal kaitsta oma suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Nii Eesti kui ka Tšehhi on seismas Ukraina sõjalise toetamise esirinnas, mille üks parim näide on Tšehhi algatatud laskemoonaostmine. See algatus on suunatud Ukraina kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks. Samuti oleme otsustanud anda Ukrainale abi ka pikas perspektiivis. Mõistame liigagi hästi, et Ukraina langedes Venemaa isu üha kasvab ega pruugi NATO piiridel peatuda.

Mul on hea meel juhtida Postimehe lugejate tähelepanu Tšehhi välisministri Jan Lipavský arvamusavaldusele, mis on pühendatud Tšehhi NATOga liitumise 25. aastapäevale.

Jan Lipavský, Tšehhi Vabariigi välisminister Foto: Erakogu

Jan Lipavský, Tšehhi Vabariigi välisminister:

«Meie ühine suund on aja jooksul jõuda Ida-Euroopas samade eesmärkideni, milleni NATO on aidanud jõuda Lääne-Euroopal. Selle püüdlusega jätkame järjekindlalt ja süstemaatiliselt Stalini verise saapa poolt Euroopasse tõmmatud eraldusjoone kustutamist,» ütles toonane Ameerika Ühendriikide riigisekretär Madeleine Albright 25 aastat tagasi, tervitades esimesi uusi liikmesriike NATOs pärast külma sõja lõppu.

Kahjuks tõmmatakse Euroopas täna uut eraldusjoont – seekord teise nimega diktaatori poolt, kes ei kõhkle põrmugi ellu viimast samasuguseid jubedaid kuritegusid nagu eelminegi.

25 aastat tagasi, 12. märtsil, said Tšehhist, Poolast ja Ungarist esimesed NATOga ühinenud endise «idabloki» riigid. See sündmus muutis nii Tšehhi kui ka NATO ajaloo kulgu.

Nende kolme riigi edukas integreerumine NATO poliitika ja struktuuridega aitas avada uksed teistele Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa riikidele. Juba 2002. aastal toimus Prahas NATO tippkohtumine, kus tehti otsus järgmise laienemise kohta.

NATO laienemine Kesk- ja Ida-Euroopasse oli suurema tähtsusega ja kiireloomulisem, kui selle arhitektid oleks osanud oodata. Milline näeks Euroopa välja täna, kui lääne toonastel juhtidel oleks kulunud NATO laienemise üle järelemõtlemiseks kümme aastat? Mis oleks juhtunud, kui Václav Haveli juhitud Tšehhi ei oleks kasutanud ära äsja saavutatud vabadust, sellega kaasnevat poliitilist kapitali ning otsustavust ühineda läänega? Võib-olla poleks NATO kunagi leidnud endas julgust Kesk-Euroopa kaitsmisele. Võib-olla kardaksime täna, et lääne väsimus Kesk-Euroopast võiks pääseda mõjule ning ääs võiks rahu nimel leppida Venemaa mõjuvõimuga või kontrolliga Riias ja Varssavis, ehk isegi Prahas?

NATO laienemine Kesk- ja Ida-Euroopasse oli suurema tähtsusega ja kiireloomulisem, kui selle arhitektid oleks osanud oodata.

Me näitame oma vankumatut pühendumust ühisele julgeolekule igapäevastes diplomaatilistes jõupingutustes, aga ka aktiivses osavõtus nii tänastest kui ka ajaloolistest liitlasoperatsioonidest – näiteks Lääne-Balkanil ja Lähis-Idas –, samuti meie vankumatus toetuses Ukraina kaitsele, mida näitavad sellised algatused nagu hiljutine laskemoonahanke programm.

Venemaa sissetung Ukrainasse 2014. aastal ja sellele järgnenud julgeolekuolukorra eskaleerumine 2022. aastal tuletas teravalt meelde NATO üliolulist rolli kollektiivkaitses. Nüüd valmistume uueks peatükiks NATO alliansi ajaloos. Venemaa armeele vapralt vastu seisev Ukraina on sattunud segadust tekitavasse olukorda. Vaatamata sellele, et Ukraina pole ühinenud ei NATO ega ka Euroopa Liiduga, on Ukraina lääne väärtustele ohvriks toonud palju rohkem kui ükski teine riik pärast Teist maailmasõda. Me ei tohi oma partnerit hüljata. Meie kohus on pakkuda talle turvalisuse kindlustamiseks usaldusväärseid tagatisi.

Tänapäeva maailmas, kus autoritaarsed režiimid ohustavad meie julgeolekut ja eluviise, oleme tunnistajaiks reeglite puudumise tagajärgedele. Kuna kahtlused alliansi ühtehoidmise ja tuleviku suhtes kerkivad esile mitmelt poolt Euroopast ja ka Ameerika Ühendriikidest, on selge, et tugevam NATO on praegu olulisem kui kunagi varem. Maailm on alati olnud keeruline paik, kuid tuleb kord aeg, mil on tarvis tegutseda. Probleemi ootamine võib näida lihtsaima võimalusena, kuid sageli viib selline tee ummikseisu. Tšehhi on seisnud oma liitlastega õlg õla kõrval alates aastast 1999 ja üheskoos liigume edasi ka nüüd, sillutades edasiteed.