Anu Realo ⟩ Võta aega magada, jõuad elada

Anu Realo. Foto: Maris Krünvald, Eesti teaduste akadeemia pildipank

Uni ja unest rääkimine on moes. «Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi,» ütleb eesti vanasõna, kuid nüüd väidavad uneeksperdid, et vähese või ebakvaliteetse une mõju inimese tervisele on vähemalt sama kahjulik kui suitsetamine või isegi hullem, kirjutab akadeemik, Warwicki ülikooli professor ja Tartu Ülikooli külalisprofessor Anu Realo.

Neuroteadlase ja populaarse raamatu «Miks me magame» autori Matthew Walkeri sõnul on lääne ühiskondi tabanud magamatuse epideemia, mis oluliselt kahjustab inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Magamine pidevalt vähem kui seitse tundi ööpäevas on tõsine riskitegur erinevate meeleoluhäirete, südamehaiguste, ülekaalu ja paljude muude terviseprobleemide tekkeks. Küsima ei peaks seega «miks me magame», vaid miks me küll nii vähe magame.

Magamatuse üheks otseseks tagajärjeks on väsimus, millest on saanud peaaegu et sotsiaalne norm. Ligi 40 protsenti Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (2022) osalejatest kaebas unetuse või unehäirete üle viimase kuu jooksul, samal ajal kui pool vastanutest tundis üsna tihti või peaaegu alati üleväsimust. Väsinud inimesed võtavad suuremaid riske, reageerivad aeglasemalt, ei suuda keskenduda ega informatsiooni tõhusalt töödelda ja teevad rohkem vigu. Tõenäosus liiklusõnnetust põhjustada on üle kümne korra suurem alla nelja tunni maganud autojuhtide seas, võrreldes nendega, kes on maganud vähemalt seitse tundi. Mis aga kõige ohtlikum – inimesed suudavad küllaltki adekvaatselt hinnata oma väsimuse taset, kuid nad alahindavad olulisel määral väsimuse mõju oma sooritusele. Seda viimast märkas juba 1897. aastal Tartu Ülikooli professor Emil Kraepelin, kelle sõnul ei peegelda inimeste subjektiivne väsimustunne (Gefühl der Müdigkeit) ilmtingimata seda, kuivõrd väsinud nad tegelikult on (Ermüdung).