JUHTKIRI ⟩ Valitsuse abrakadabra

Valitsuse pressikonverents. Pildil peaminister Kaja Kallas (RE). Foto: Tairo Lutter

• Valitsuse mure inimeste toimetuleku pärast ei tundu siiras.
• Näib, et riigisektor ei soovi oma kulusid eriti kärpida.
• Samamoodi jätkates pole millestki seda riiki pidada.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil püüdsid peaminister, välisminister, siseminister ja sotsiaalkaitseminister jätta toimekat ja heatujulist muljet, heideti naljagi. Avalikkusele edastati positiivseid uudiseid, näiteks ütles Kaja Kallas (RE), et viimase kolmekümne aasta jooksul on keskmine palk tõusnud 26 korda, kuid hinnad vaid 5,42 korda.

Pole teada, millisele metoodikale see arvutuskäik tugineb, kuid on fakt, et alla kümne euro enam väljas hästi süüa ei saa. Kümme eurot on vanas rahas 156,466 krooni. Jagades seda arvuga 5,42 ehk väidetava hindade kallinemisega, saame hüpoteetilise 1994. aasta lõuna maksumuseks 28 krooni 87 senti. Nii kallid need lõunasöögid ometi ei olnud.

Kuulsime ka õnnitlusi saabuva naistepäeva puhul ning pensionäre rõõmustati, et 1. aprillil peaks keskmine vanaduspension tõusma 10,6 protsenti. Samas on olnud kuulda, et sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) on saatnud kooskõlastamisele eelnõu, mille järgi 2025. aastal oleks pensionide tulumaksuvaba miinimum 776 eurot; suurema summa pealt peavad pensionärid hakkama maksma tulumaksu.

Nii kõik see kui ka siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) jutt varjenditest ja varjekohtadest jätab potjomkinluse mulje. Mõttelise abrakadabra hulka kuulub ka pressikonverentsil astmelisest tulumaksust räägitud jutt. Ei see pennisaagimise jutt ega mõtteviis too Eesti riiki juurde lisaraha, mida saaks riigi rahandusse pumbata.

Eesti inimesi on viimastel aastatel tabanud inflatsioon ning mitmesugused maksutõusud. Ettevõtjad peavad valitsust juba ammu üheks suurimaks riskifaktoriks. Valitsuse mure inimeste toimetuleku pärast ei tundu selles kontekstis siiras.

Pole näha, et meie pikalt kestnud majanduslanguses sooviks riigisektor ennast kärpida.

Lisame fakti, et eelmise aasta neljandas kvartalis ületas avaliku sektori palgatõus erasektori palgatõusu kahekordselt, kusjuures juba mõnda aega on sealsed keskmised palgad olnud erasektorist tunduvalt kõrgemad. Need on palgad, mida eelarve vahendusel maksab kinni Eesti maksumaksja. Mõtlemisainet lisab, et nende hulka kuuluvad päästjate, õpetajate ja politseinike palgad, mis on pigem madalad.

Ühesõnaga, pole näha, et meie pikalt kestnud majanduslanguses sooviks riigisektor ennast kärpida. Advokaadibüroo Tark ja Postimehe kolmapäevasel majanduskonverentsil näitas kliimaminister Kristen Michal (RE) slaidi ministeeriumide kärpekavast, mille kärbete kogumaht on ümmarguselt 50 miljonit eurot ning kõige tublima ministeeriumina on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suutnud kärpida 7,65 protsenti eelarvest. Mõeldes Eesti eelarve kulude kogumahule 17,67 miljardit eurot, on tegemist tagasihoidliku summaga.

Võib nõustuda Advokaadibäroo Tark ja Postimehe majanduskonverentsil kõlanud Ragn-Sellsi juhi Kai Realoga: «Kui jätkame nii nagu viimased kaks aastat, siis pole varsti millestki seda riiki pidada.»

Pole ime, et Turu-uuringute ASi andmetel on usaldus erakondade, riigikogu, peaministri ja valitsuse vastu langenud viimase aasta jooksul 15–19 protsenti.