Jüri Kuuskemaa ⟩ Pommiõhtu

Varemetes Õuna tänav. Õuna tänava hoonestus hävis täielikult 1944. aasta märtsipommitamise käigus ning see kustutati tänavate nimekirjast. Praegu asub selle koha peal välisministeeriumitagune Lembitu park. Foto: Rjurik Esop/Tallinna Linnamuuseum

Kleio mäletab, kuidas Tallinna pommitati ja kuidas inimesed põlevast linnast põgenesid, kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Kell 19.15 oli õhuhäire ja algas pommisadu. Mina olin parajasti koos vanaema Bettyga tema Õuna tänava korteris. Vanaisa August oli läinud maale oma vanemate tallu Parasmäe külas Kostivere taga. Ema aga oli tuttavate juures külas.

Isa mul siis enam polnudki. Tema oli 3. jaanuaril saanud surma kui Narva pataljoni kompaniiülem Idarindel Narva taga Volossovos. Minu isa Madis oli siis vaid 23-aastane. Ema vanemad olid 1941. aasta suvel küüditatud, ja nagu hiljem selgus, vanaisa ka suretatud Põhja-Uurali vangilaagris Tavda linnas.