Esmaspäeval, koolivaheaja lõppedes algasid Tallinnas taas suured teeremonditööd, mis põhjustasid linnahalli ja sadama piirkonnas hiigelummikuid. Küsimus ongi, kas linnavõimud võinuks alustada teeremondiga juba koolivaheajal, kindlustamaks n-ö pehme maandumine, kui autosid liigub kesklinnas vähem ja ummikute oht seega väiksem.
Aga ei: koolivaheaeg lõppes ja teeremont algas. Paraku annab see taas kord tunnistust asjaolust, et pealinna liikluse planeerimine on kaootiline. NB, pandagu ka tähele, et teeremondi tõttu kannatavad kõik liiklejad, mitte üksnes autojuhid. Ummikud on tõepoolest kõige nähtavam osa liiklusest, kuid kindlasti mõjutab paljude linnaliinibusside ümbersuunamine, uued liiva- ja kruusavallid ning ülekäigukohad suuresti ka ühistranspordi kasutajate, jalgratturite ja jalakäijate liikumisharjumusi. Seega ei ole kuidagi tegemist autojuhtide soosimisega. Puudu jääb just terviklikust planeerimisest, lihtsalt labida või kopa mulda ajamisest jääb tänapäeval väheks.
Tegemist oleks justkui eksperimendiga uurimaks, kaua läheb aega linnasüdame väljasuretamiseks.
Lisaks on sadama piirkond Tallinna üks visiitkaarte, sest sealtkaudu tuleb palju soome turiste. Eelmisel suvel soovitas Tallinna abilinnapea Vladimir Svet (KE) lausa Soome rahvusringhäälingule Yle, et kui vähegi võimalik tulgu soomlased ilma autota. Nüüd võib vist seda soovitust korrata – ometi teame, kui palju ootavad Eesti turismiettevõtted pärast Covidit, et turistid siia taas jõuaksid. Liiatigi ei piirdu soomlased ammu enam Tallinnaga, vaid liiguvad edasi ülejäänud Eestisse. Ja ka vastupidi: kuidas peaksid eestlased Soome saama? Soome nagu Eestigi on paljuski hajaasustusega maa ja auto on põhimõtteliselt ainus viis jõudmaks kuhugi suvemajakesse järve ääres. Aga enne tuleb jõuda laeva…