KRISTI KLAAS ⟩ Kuidas valmib kliimaseadus, mis mõjutab kõiki Eesti inimesi?

Pilt on illustreeriv. Foto: Mihkel Maripuu

• Seaduse sisu osas on lõplike otsuste tegemise roll ja pädevus aga valitsusel ja riigikogul.
• Kliimaseadus loob eeldused ka üha rohkem ja targemalt investeerida taastuvenergiasse.
• Kliimaseaduse eesmärk on leppida kokku, kui palju iga valdkond kasvuhoonegaaside heidet vähendab.

Kliimaseaduse eesmärk on leppida kokku kui palju iga valdkond kasvuhoonegaaside heidet vähendab ning luua raamistik puhtama ja tervislikuma elukeskkonna arendamiseks, kirjutab Kristi Klaas, rohereformi asekantsler kliimaministeeriumis.

Antud kommentaar on Kliimaministeeriumi vastulause Postimehes ilmunud loole, milles algselt väideti nagu Kliimaministeerium tahaks keelata kasutatud autode sisseveo: https://majandus.postimees.ee/7968990/kliimaministeerium-plaanib-kasutatud-autode-sisseveo-piiramist

Kliimamuutuste vähendamiseks ja selle tagajärgedega hakkamasaamiseks peame tegema mõningaid muudatusi oma elukorralduses. Kõigi vajadustega arvestamiseks on kliimaseaduse loomisel käima lükatud üks Eesti seadusloome ajaloo suurimaid kaasamisprotsesse, kus saab kaasa rääkida iga Eestimaa inimene.

Kliimaseaduse eesmärk on leppida kokku, kui palju iga valdkond kasvuhoonegaaside heidet vähendab, ning luua raamistik puhtama ja tervislikuma elukeskkonna arendamiseks. Selle saavutamiseks ei taha me seada karme keelde ja käske, vaid leida ja kasutusele võtta üha nutikamaid lahendusi, mis täidaks korraga nii keskkonna parandamise kui ka ettevõtete konkurentsivõime suurendamise eesmärki.

Kliimaseadus loob eeldused ka üha rohkem ja targemalt investeerida taastuvenergiasse ja rohelistesse tehnoloogiatesse, luues sellega uusi töökohti ning soodustades innovatsiooni ja majanduskasvu.

Kuna kliimaseadusel on potentsiaalselt suur mõju väga paljudele inimestele ja pea kõigile majandussektoritele, oleme selle loomise algusest peale pidanud silmas, et üleminek peab olema õiglane kõigi inimeste, kohalike omavalitsuste, tööstuse ja ettevõtete suhtes.

Kaasatud on kõik huvilised

Selleks et kõrgetele ootustele vastata, on kliimaseaduse loomise vundamendiks valdkondlikud töörühmad. Töörühmadesse on kaasatud erasektor ja vabakond, nt transpordi ja liikuvuse töörühma kuulub 52 osalejat, nende seas 24 organisatsiooni ettevõtlusest, kohalikest omavalitsustest ja vabaühendustest; viis ülikooli ja kaheksa erakonna esindajat. Töörühmi on kokku üheksa. Nende ülesanne on läbi arutada ja välja pakkuda, kuidas võiks nende valdkondades heite vähendamise eesmärke täita ning mida selles valdkonnas tegutsevad tööstus ja erasektor üleminekuks vajavad.

Kuigi töörühmad on eelkõige organisatsioonidepõhiselt koostatud, on üksikisikud ja kogukonnad oodatud samuti kaasa mõtlema ja arvama. Selleks on loodud arvamusrännaku formaat. Süsteem on lihtne – igaüks saab registreeruda arutelujuhiks, valida endale enim kõnetav teema, korraldada selleks endale sobivas seltskonnas arutelu ja tulemused meile saata.

Kuna seaduse üks eesmärk on toetada neid muutusi, mis puudutavad meie igapäevast elukeskkonda, olgu selleks siis ühistranspordi kättesaadavus, võimekus oma kodu renoveerida või ka linnaplaneeringud, on inimeste arvamus, kuidas neid muutusi ellu viia, väga oluline. Hoolimata sellest, et kõik ettepanekud hiljem seaduse paragrahvides ei kajastu, võetakse neid hiljem arvesse erinevate toetusmeetmete kujundamisel.

Kliimaseaduse väljatöötamist juhib juhtrühm, kes teeb töörühmadest tulnud ettepanekute pinnalt otsuseid, kuidas neid seaduse tasandil ühtsesse vormi koondada.

Seaduse loomist nõustab Kliimanõukogu, mis koosneb 17 teadlasest ja valdkondlikust eksperdist. Nõukogu nõustab kliimaseaduse ettevalmistamisel erinevaid osalisi ning annab oma sõltumatu hinnangu seaduse loomise protsessi. Kliimanõukogu jääb aktiivseks ka pärast kliimaseaduse jõustamist, et seirata eesmärkide täitmist ja anda jooksvalt soovitusi valitsusele.

Seaduse sisu teemal on lõplike otsuste tegemise roll ja pädevus aga valitsusel ja riigikogul.

Üks ettepanek tekitas hiljuti segaduse, kui Postimees kirjutas, et kliimaministeerium plaanib piirata kasutatud autode sissevedu. Juhin tähelepanu, et see on vaid üks ministeeriumile esitatud ettepanekutest, mida muude ettepanekute hulgas kaalutakse ja arutatakse.

Detailid seadusesse ei jõua

Kliimaseadus saab olema valdkonnaülene seadus, kus sätestatakse kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja üldised põhimõtted, mis toetavad eesmärkide saavutamist. Seadus ise saab seega olema pigem lühike ja raami loov ning fookus on suuresti sellel, kuidas soodustada keskkonnasõbralikumate alternatiivide kasutuselevõttu ning tööstuse ja ettevõtete üleminekut vähem energiat ja ressursse vajavatele alternatiividele.

Kliimaseaduse loomisel on oluline, et oleksime ühiselt läbi arutanud, milliseid investeeringuid või otsuseid oleks mõistlik teha, selleks et just iga sektori ja piirkonna vajadused oleksid kaetud. Töörühmad on pakkunud kliimaministeeriumile igas valdkonnas välja kümneid ettepanekuid, mis aitaksid eesmärkideni jõuda.

Üks ettepanek tekitas hiljuti segaduse, kui Postimees kirjutas, et kliimaministeerium plaanib piirata kasutatud autode sissevedu. Juhin tähelepanu, et see on vaid üks ministeeriumile esitatud ettepanekutest, mida muude ettepanekute hulgas kaalutakse ja arutatakse.

Kõikide laekunud ettepanekute hulgast valivad töörühmad välja kõige suurema potentsiaaliga ettepanekud, mis liiguvad edasi analüüsimisele – hinnatakse nii nende heite vähendamise mõju, kui ka tehakse sotsiaalmajanduslikud analüüsid, hinnatakse mõju teistele valdkondadele jne. Mõju hinnates saab välja valida need ettepanekud, mille elluviimine on kõige mõistlikum.

Seaduse põhiteksti üksikasjalikke investeeringuid ja otsuseid aga kirja ei panda, vaid need lisatakse seaduse seletuskirja, et väljatoodud sihttasemed ei jääks üksnes abstraktseteks ideedeks. Seletuskirjas toodud meetmeid võib võtta soovituslike, kõige suurema potentsiaaliga võimalustena.

Ilmselt tuleb muuta ka teisi seadusi

Seaduse koostamise arutelude käigus on esitatud ka ettepanekuid, mis on väga head soovitused, kuid mille rakendamiseks on pigem vaja muuta mõnd teist seadust. Nii näiteks on mitmest töörühmast tulnud ettepanek tõsta väärtuspõhiste hangete osakaalu, et tekiks suurem nõudlus nii keskkonda kui ka tervist vähem kahjustavate ning innovatiivsete toodete järele. Sellised ootused kogume samuti kliimaseaduse raames kokku ning teeme ettepaneku vastavaid seadusi muuta.

Kliimaseaduse koostamise protsessis tekib seega kolm sammast, millele tuginedes saab tervikpildi kokku: kliimaseadus, ettepanekud teiste seaduste muudatusteks ja nimekiri investeeringutest, mida oleks mõistlik rahastada ja ellu viia. Kui need kolm valmis, saame rääkida juba rahastusest ja elluviimisest. Praegu oleme seaduse koostamisega faasis, kus kogume kokku ettepanekuid ning koostöös eri osalistega sõelume välja need, millega tasub mõjuhindamise kontekstis edasi minna.