Juhtkiri ⟩ Rünnak majanduse vereringele

Päeva karikatuur, 4. märts. Foto: Urmas Nemvalts

Küberrünnak näitas, kui sõltuv on meie igapäevaelu arvutisüsteemidest, mis tegutsevad selle taustal.

Hansabi reedel tabanud küberrünnak tuletas jälle meelde, et elame keskkonnas, kus tuleb olla väga ettevaatlik. Lisaks näitas see taaskord, kuidas meie igapäevaelu sõltub ettevõtetest, kes tegutsevad meie jaoks peaaegu nähtamatult.

Hansab ei kuulu ilmselt nende ettevõtete sekka, kes keskmisele eestlasele esimese kümne seas meenuks. Ja küllap ka firma ise eelistaks, et see nii oleks. Tegemist on ettevõttega, kes korraldab sularaha liikumist. Hoolitseb selle eest, et pangaautomaatides oleks sularaha, ja selle eest, et jaekaubandusettevõtetes oleks seda parajal määral, mitte liiga palju ega liiga vähe. See on tegevus, mis ideaalsel juhul toimub märkamatult kõigile, kes ise asjasse ei puutu.

Paistab, et midagi hullu lõpuks ei juhtunud. Meile tuleb kasuks see, et arvutisüsteemid on hajutatud, erinevatel ettevõtetel on oma lahendused, mida kõiki ei saa sama küberrelvaga rünnata. Selle kohta, kui palju on pangaautomaatides raha ja mida sealt välja võetakse, on teave pankade oma infosüsteemides, mida nad kõik on eri aegadel omaenda kombel välja töötanud. Poodidel on oma kassasüsteemid. See, et kogu see tarkvara omavahel alati liiga hästi ei haaku, tekitab kasutajates vahel pahameelt, aga võib sellises olukorras kasuks tulla.

Sellest, kuidas rünnak täpselt Hansabi tabas, praegu ei osata või ka ei taheta rääkida. Aga vägisi tekib tunne, et ründajad polnud tavalised katsetajad.

Igal juhul on tegemist järjekordse, kuid endiselt vajaliku meeldetuletusega, et küberturbe tähtsust ei saa meie elus ülehinnata.

Isegi siis, kui tegu on lihtsalt kahjuks ülemäära tavalise olukorraga, kus keegi klõpsas e-posti teel saadetud lingil, mida ta poleks pidanud puutuma, siis suutis selle lingi taga peitunud pahavara minna kallale tõenäoliselt väga hea infoturbega ettevõtte tegevuseks hädavajalikule tarkvarale. Ja tõenäoliselt pidanuks sellel lingil klõpsanul olema palju laialdasemad ligipääsuõigused tarkvarale kui tavalisel töötajal. See tekitab kohe kahtluse, et tegu polnud lihtsalt juhuslikult saadetud lingiga, vaid sihitud pahavaraga.

Igal juhul on tegemist järjekordse, kuid endiselt vajaliku meeldetuletusega, et küberturbe tähtsust ei saa meie elus ülehinnata. Üks oht, millega paljud, kes vähegi internetti kasutavad, alatasa kokku puutuvad, on tavalised kurjategijad. Aga lisaks neile on maailmas jõud, kes soovivad hävitada kogu meie elukorraldust ja näevad vaeva, et meie olemist kasvõi lihtsalt ebamugavamaks muuta. Rahulolematus ja närvilisus on vesi nende veskile.

Eestil on hästi toimiva küberriigi maine. Me tulime pronksiöö paiku toime palju lapsikumal moel korraldatud rünnakuga ja oleme hakkama saanud ka teiste pahatahtlike tegelastega. Kui meil on piisavalt tervet mõistust ja teotahet, siis saame hakkama ka kõigi järgmistega.