JUHTKIRI ⟩ Murepilved Eesti majanduse kohal

Päeva karikatuur 02.03.2024 Foto: Urmas Nemvalts

• Meie majanduse käekäik sõltub meie ettevõtete konkurentsivõimest.
• Kui sisendhinnad tõusevad, siis peavad ka ettevõtted hindu tõstma.
• Praegu veel on Tallinnas odavam kui Helsingis, aga varsti võib-olla enam mitte.

Eesti majandus langes eelmisel aastal kolm protsenti. Esmapilgul ei tundu see väga suure arvuna. Ent kui vaadata iseseisvuse taastanud Eesti käekäiku viimased 25 aastat, siis on sellest suurema majanduslangusega aastaid olnud ainult kaks: 2008 ja 2009. Ega me muidu olekski jõudnud siia, kus praegu oleme.

Ajalukku vaadates võiks ka öelda, et lahti pole midagi hullu. Meil olid viimased kaks aastat inflatsiooninäitajad, mida pole nähtud alates üheksakümnendatest. Intressimäärade tõstmine peabki majandust jahutama, et hinnatõusu ohjeldada. Ja see on oma eesmärgi täitnud.

Euroopa Komisjoni ennustuse järgi jääb juba järgmisel aastal Eesti inflatsioon normi piiridesse ja meil on jälle mõõdukas majanduskasv. Seejuures on inflatsioon kontrolli alla saadud suhteliselt tagasihoidliku intressimäärade tõusuga.

Euribor on praegu nelja protsendi piirimail, mis teeb küll kodulaenuvõtjatele valu, kuid seda on isegi raske võrrelda tingimustega, millega pidid leppima need, kes on praegu viiekümnendates eluaastates. Üheksakümnendate lõpus olid kodulaenud seotud Saksa marga liboriga, mis oli üle kaheksa protsendi, rääkimata pankade laenumarginaalist, mis oli praegusest kaks korda suurem.

Kuid see võrdlus võib ainult aidata meil tuju tõsta. Praktilist väärtust sellel ei ole. Kui tulla praktiliste võrdluste juurde, siis on palju olulisem see, kui tugev on meie majanduse konkurentsivõime. Praegu veel on Tallinnas odavam kui Helsingis või Stockholmis, aga varsti võib-olla enam mitte. Võrreldes Prahaga juba ei olegi.

Jääb mulje, et valitsus lihtsalt hulbib sündmustega kaasa ega üritagi neid suunata. Kui nii jätkub, siis varsti ei tule meie juurde enam ka turistid.

Kas oleme kindlad, et meil on, mida kõrgema hinna eest pakkuda? Ja kui ei ole, siis mida me kavatseme sellega ette võtta? Need on lihtsad küsimused, mida iga ettevõtja peab endalt küsima, sest kui tööjõu ja energia hind tõuseb, siis peavad ka ettevõtjad oma toodete hindu tõstma.

Lisaks mõjutab igat ettevõtjat Eesti ettevõtluskeskkond. Aasta-aastalt lisanduv bürokraatia ja aruandluskohustus kujutab endast eriti suurt koormust väikeettevõtetele. Kui suur ettevõte saab endale lubada aruandlusega tegeleva töötaja palkamist, siis väikeettevõte peab leidma teise tee, mis ei jäta mõjutamata tema toote sisendhinda. Jõuame uuesti tagasi konkurentsivõime ja küsimuseni, kas meie ettevõtete kliendid jaksavad kõik selle kinni maksta.

Hea oleks, kui ka valitsus neid küsimusi küsiks. Me ei arvagi, et vastused on lihtsad. Reedeses Postimees Nädalas on intervjuu Hansapanga asutaja ja LHV grupi nõukogu liikme Heldur Meeritsaga, kes nendib, et tema ka ei oska öelda, mis Eesti majandusel viga on. Kuid ta lisab: «Mõnikord tundub, et elaanist ja julgusest jääb lihtsalt puudu. Ka valitsuse liikmeid tuleks julgustada.»

Julgustame siis. Praegu jääb kahjuks mulje, et valitsus lihtsalt hulbib sündmustega kaasa ega üritagi neid suunata. Kui nii jätkub, siis varsti ei tule meie juurde enam ka turistid.