Autotööstused on õppinud oma toodangut oskuslikult elustiilivalikuna serveerima. Nii ei tule imeks panna, et toetume oma sotsiaalses elus eri rolle täites ja etendades suurel määral just autodele, kirjutab ajaloolane Riho Paramonov.
Põhjus, miks just automaksu temaatika on pälvinud üsna emotsionaalse, puhuti suisa kirgliku vastuvõtu ja suhestumise, ei ole üksnes rahalist laadi (veel üks lisakoormis niigi raskel ajal), vaid seotud suurel määral sellega, mida kujutab auto endast kultuuriatribuudina. Seda on oluline mainida, sest üldiselt me ei mõtiskle auto tähenduse, koha ja toime üle. On ju tegu ikkagi tehnilise objektiga, mil kindel funktsioon: viia hommikul tööle, õhtul poodi, nädalavahetusel maale jne. Seepoolest ei erine auto kuigi palju ukselingist, külmkapist ja telefonist, mis kõik täidavad ühte põhi- ja võib-olla ka paari lisaülesannet.