/nginx/o/2022/05/12/14545203t1h871a.jpg)
Venemaa presidendi kõne Föderatsiooni Nõukogu ees oli oodatust nõrgem. Lisaks varjutavad seda ülesastumist lääne meedias 1. märtsil toimuvad Aleksei Navalnõi matused, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.
Venemaa presidendi kõne Föderatsiooni Nõukogu ees oli oodatust nõrgem. Lisaks varjutavad seda ülesastumist lääne meedias 1. märtsil toimuvad Aleksei Navalnõi matused, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.
Venemaa president keskendus sisuliselt kogu kõnega Ukraina sõja teemadele, muu osa oli mõeldud lihtsalt jätma muljet, et presidendil on mingi nägemus riigi tulevikust. See kõne on tõenäoliselt tema presidendikampaania kõige olulisem ülesastumine. President keskendus detailset kitsastele taktikalistele eesmärkidele, strateegiline dimensioon tema esinemises oli tagaplaanil ning ta tegeles peamiselt lähemate kuude küsimustega.