EEVA HOLM, RIIN SEEMA, TIIU KUURME, KRISTI KURIST ⟩ Alushariduse eelnõul on kolm tõsist puudust

Digirikka keskkonna ohtudest peab rääkima, kuid lasteaialapse keskkond ise peaks olema võimalikult digivaene. Foto: Marko Saarm/Sakala

Uus alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu koos õppekavaga ähvardab muuta kõik Eesti lasteaiad mitmekeelseks ja -kultuuriliseks ning digirikkaks alates 1. septembrist 2025. See toob kaasa mitmeid ohte, kirjutavad Eesti Kultuuri Koja haridustöörühma liikmed Eeva Holm, Riin Seema, Tiiu Kuurme ja Kristi Kurist.

Õppekava on käinud läbi erinevate haridusministrite käest ning on muutunud järjest eluvõõramaks. Seaduseelnõu on poliitiline ja tehtud ilma arvesse võtmata, kes on väikelaps; õppekava ei arvesta eesti kultuuri ohustatusega. Kas ei peaks selliste seaduste koostajad prognoosima, mida seadusemuudatus tegelikkuses kaasa toob?

Esiteks, kuigi räägitakse eestikeelsele õppele üleminekust, on alushariduse õppekavasse ja ka seaduseelnõusse sisse kirjutatud lasteaedade muutmine multikultuurseks, mis on vastupidine suund sellele, millest avalikult räägitakse.