AK KIRJANDUSKOOL ⟩ Rops: ma ei taha puhata, ma õpin

Boris Kaburi «Rops» ETV ekraanil 1983. aastal. Foto: ERR

Boris Kaburi «Rops» on näide tegelasest, kes võib lastekirjanduse osaks saada üsna ebatavalisel moel, kirjutab lastekirjanduse uurija Mare Müürsepp.

Kuuekümne aasta vanune näidend «Rops» on ilmekas tõend selle kohta, et lastekirjandus nagu üldse lastekultuur on loomuldasa multimediaalne ilming. Siin kohtuvad pilt, sõna, mäng, heli – kõik aistingud, kõik kanalid –, ja mõjud liiguvad ühest teise, üks võimendab teist.

Tegelane võib lastekirjanduse osaks saada ka sellisel juhul, kui ta lasteraamatu kaante vahele polegi jõudnud.