PIERRE SIKKA ⟩ Prantsuse ühiskonnas käärib. Meil oleks mõndagi õppida nende immigratsioonipoliitikast

Prantsuse sõdurid ja politsei Louvre´i ees peale terrorirünnakut. Foto: CHRISTOPHE ENA/AP

​Olen praeguseks Pariisis elanud pea kaks ja pool aastat ning see on andnud võimaluse vaadata kõrvalt, millised lood on siin migratsiooni ja sellest tulenevate probleemidega; miks osa inimesi ei lõimu ja ei taha omaks võtta Prantsuse kultuuri ja kombeid, kirjutab pedagoog Pierre Sikka.

Sisserännanuid on Prantsusmaal alati olnud, aga eriti teravaks on see probleem muutunud viimase paari-kolmekümne aasta jooksul. Ületatud on piir, kus ühiskond ei suuda migrante enam normaalselt kohandada kohaliku elu, kultuuri ja kommetega. Eriti drastiliselt on elanikkonna pilt muutunud suuremates linnades või nende ääraladel.

Enamik sisserännanutest on majanduspõgenikud ja iseenesest ei saa ju seda pahaks panna, et inimesed otsivad paremaid elutingimusi. Aga peale töö ja maksude maksmise võiks nad midagi muud ka vastu pakkuda. Kusjuures varem on Prantsusmaa väga uhke olnud oma suurkujude üle, kellest paljud olid migrandid või nende järeltulijad. Praegu ei oska peale spordivaldkonna muud nimetada, kust oleks tuntud tegijaid tulnud, keda muu maailm ka tunneb.