AIMAR ALTOSAAR ⟩ Rituaalid ja kombed kui rohi isekuse vastu

Eesti taasiseseisvumispäevale pühendatud presidendi vastuvõtt Kadrioru lossi roosiaias . Foto: Raul Mee

Inimühiskonda hoiavad koos suhteniidistikud inimeste vahel, ühiselt väärtustatavad kombed ja tähistatavad tähtpäevad. Ka miljoniline rahvas ei ole lihtsalt hulk inimesi, vaid püsiv kooslus, mille tugevuse määravad inimeste omavahelised seosed ja tähtsate sündmuste hulk, millest kõik tahavad osa saada. Nagu perekonnaski, kus kogunetakse sünnipäevadel ja jõuludel, tullakse kohale kaugeltki ning teed koju otsivad needki, kes on vahepeal teistega pahuksisse läinud.

Rahvas on aga palju keerulisem kooslus ning riigirahvas seda enam. Sest riik vajab erilist hoidmist ja hoolt, eriti suhteliselt väike riik nagu Eesti on. Vajame pidevat ühiste väärtuste mõtestamist, ühiste lugude rääkimist ning koosolemise tunde võimendamist rituaalide ja kommete kaudu. Need on kohad, kus vaidlused vaibuvad ja erimeelsuste rõhutamise asemel ka suurimad vingamehed püüavad topse kokku lüües välja tuua seda, mis ühendab.

Rahvana suutsime okupatsioonidele vastu panna võimega muuta iga koosolemine – laulupidudest ja noorte maleva kokkutulekutest ettevõtete suvepäevadeni tugeva ühistundega rahvuslikuks ürituseks. Kolmekümnendatel aastatel algatas riigivanem ja president Päts ohtralt üritusi ja kampaaniad, mis tõstsid siis eestlase eneseteadvust ning aitasid üle elada okupatsioonide aastaid. Taastatud vabariigis lõid presidendid 24. veebruari ja 20. augusti vastuvõttude traditsiooni, millega tähistatakse riigi sünnipäeva ja vabaduse taastamist.