RAUL EAMETS ⟩ Kutsehariduses on midagi mäda (10)

Raul Eamets
, Bigbanki peaökonomist
Copy
Pärnu kutsehariduskeskuses tutvustati kuue kutsekooli valmistatud autotehnikute õppestende.
Pärnu kutsehariduskeskuses tutvustati kuue kutsekooli valmistatud autotehnikute õppestende. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Eelmisel nädalal tekitas elevust tõdemus, et 40 protsenti kutsekooli lõpetanutest ei asu erialasele tööle pärast õpingute lõppu ja märgatavalt on suurenenud täiskasvanud õppijate arv, kellel on juba eelnev erialane haridus, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Sageli keskendutakse kutsekoolis õppimisel pigem oma isiklikele huvialadele, mis on väljaspool nende tavapärast töövaldkonda. Seda tüüpi haridust nimetatakse hobihariduseks. Ma jätaksin hobihariduse pikema lahkamise praegu kõrvale. Õigemini ainus otsustamise koht on siin see, kas inimesel, kellel juba on olemas mingi hariduslik taust ja eriala, peaks olema võimalus omandada uus eriala tasuta või võiks selle eest küsida õppetasu.

Küll aga on probleem selles, et kutsehariduse lõpetajad ei lähe erialasele tööle ja nende seas on rohkem töötuid, võrreldes näiteks gümnaasiumilõpetajatega. Kutseharidus peaks olema teine haridusvaldkond kõrghariduse kõrval, mis annab inimesele erialased oskused ehk see peaks olema otseselt tööturu vajadustele suunatud haridus. Kui aga pärast kutsekooli lõpetamist inimesed jäävad töötuks või ei tööta erialasel tööl, näib, et kuskil on midagi mäda.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles