Martin Vällik

FOTO: Sille Annuk

Pussy Rioti aktsiooni kas huligaansusena või spetsiifiliselt pühaduseteotusena vaatlemine on liiga kitsas, leiab blogi skeptik.ee asutaja Martin Vällik Postimehe arvamusportaalis. Samas oli Eesti usutegelaste hukkamõist tema arvates ootuspärane, kuna totalitaristid on ikka ja alati teisi totalitariste toetanud ja mõistnud hukka neid, kes valitsevat korda kritiseerivad.

Keskmisest kõrvalekalduvad juhtumised toovad teinekord reljeefselt välja eri inimeste ja institutsioonide arvamused mõnest fundamentaalsest asjast ja võib ootamatult selguda, et muidu sõbralikes suhetes olevad instantsid või inimesed on selle koha peal väga vastandlikel arusaamadel. Au ja kiitus neile, kes meid oma mugavusest aegajalt välja ehmatavad, end väljendama kutsuvad ja isegi tegudele inspireerivad!

Pussy Riot – Vene tüdrukute protestiansambel – on veidral moel laiali jaganud meie võimueliidi ja ajalooliselt vaimueliidiks peetu – kirikutegelased. Nimelt kirjutasid 7 riigikogu liiget tüdrukuid toetava avalduse ja toetuskontserti käis kuulamas meie riigi president. Teisalt on sellise toetava käitumise hukka mõistnud EELK peapiiskop Andres Põder ja talle sekundeeris baptistikoguduse vaimulik Meego Remmel.

President Ilves on oma motiive selgelt väljendanud – kunstnike eneseväljendus peab olema vaba kartusest riigivõimu poolt karistatud saada ja just seda vabadust ta toetas. Vabadust armastava ja nautiva rahva liikmena ma aplodeerin oma presidendile ja tunnen inimlikult kaasa mu kaasinimestele mujal maailmas, kel seda vabadust ei ole ja keda sellise mulle loomuliku vabaduse vägisi võtmise eest hoopis vangi pannakse.

Lihtne on tüdrukute (või mis tüdrukute – kaks kinnipeetut on laste emad) aktsiooni näha huligaansusena või spetsiifiliselt pühaduseteotusena, kuna üks aktsioonidest korraldati kirikus (Punasel väljakul, tänaval, Moskva metroos on juba oldud), kuid selline lähenemine on liiga kitsas.

Peapiiskop on kirjutanud: «On hämmastav ja mõtlemapanev, et riigikogu liikmed on asunud oma avaliku kirjaga õigustama ansambli Pussy Rioti huligaanset rünnet vene õigeusu kiriku vastu Moskvas ning et selle toetuseks Von Krahlis korraldatud kontserdist võttis osa ka vabariigi president.»

Ma hämmastusin vastu, et kuidas peapiiskop ei mõista ega saa aru, et see ei olnud rünnak mitte vene õigeusu kiriku vastu, vaid protest Venemaal jätkuvalt valitseva totalitarismi vastu. Veidi järgi mõelnuna sain aru, et selline hukkamõist on ootuspärane, kuna totalitaristid on ikka ja alati teisi totalitariste toetanud ja hukka mõistnud neid, kes valitsevat korda kritiseerivad. Venemaal on kirik alati olnud ilmaliku võimu käepikendus, suurema võimu ihalus paistab pesitsevat ka EELK mehistes koridorides.

Nende kahe suhtumise – ühelt poolt «7 vaprat» ja president, teisalt peapiiskop – põhjal joonistus selge veelahe, mida keegi tähtsaks ja oluliseks peab. Ühel pool on olulised inimõigused, loominguvabadus, sõnavabadus, vastuseis totalitarismile, vabadus üleüldse, teisalt aga nähakse vaid sektihuve ja väljendatakse väiklast religioosset solvumist.

Veel kaugemale läheb Meego Remmel, kes kõrvutab Pussy Rioti aktiviste ja Ukraina palja ülakehaga protestivaid naisprotestijaid lausa islamiterroristidega. Selge see – kui naine protesteerib oma kehaga, siis on see sama hea kui pommivööga turul end plahvatama panna. /sarkasm/

Siin paistab hoopiski igipõline pelg ajalooliste privileegide ehk nende kaotamise pärast. Ikka üritavad religioossed süsteemid hoida või saavutada erikohtlemist peites end «pühaduse» ja «väärtuste» mõistete taha ning mängides kannatavat ja õiglast solvujat, ikka leiab mõni mees, et kui naine end väljendab, siis on see oht tema mehelikkusele ehk jumalikule korrale.

EELK peapiiskop Andres Põder taunib ajalehes Meie Kirik riigikogu saadikute käitumist, kes õigustavad Venemaa punkansambli Pussy Riot käitumist kirikus. Ka avaldas ta imestust selle üle, et ansambli toetuseks korraldatud kontserti väisas president Ilves. Postimehe arvamusportaal küsib täna Eesti usutegelastelt, kas nad jagavad Põdra seisukohta ja mida arvavad Pussy Rioti käitumisest.

President Toomas Hendrik Ilves teatas vastuseks kriitikale, et ei kiida heaks muusikute otsust valida kirik poliitilise protesti kohaks. Tema sõnul on muusikuid, tabanud pikk arest ning ähvardav kuni seitsmeaastane vangistus repressioonina ebaproportsionaalne.