Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

JOHANNES-EMMANUEL ALLAS Petukõnede ja õngitsuskirjade probleem kasvab: aga lahendused? (1)

Internetipettused
Internetipettused Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Petturid üritavad üha enam Eesti kodanikelt raha välja petta ja mõnedel see isegi õnnestub – viimase aasta jooksul on petturite kätesse jõudnud üle 11 miljoni euro. Ühiskonnas pööratakse üsna palju tähelepanu kelmustele, kuid suuremas osas piirdub see tähelepanu avaliku sektori ja erasektori väikese ja eraldiseisva initsiatiiviga, kirjutab avaliku halduse ja riigiteaduste tudeng Johannes-Emmanuel Allas (Keskerakond).

Viimase aasta jooksul on petturid saanud justkui jõudu juurde ning hakanud aina rohkem terroriseerima Eesti elanikke kõnedega ja õngitsuskirjadega. Ainuüksi möödunud aastal on petturitel õnnestunud välja petta Eesti inimestelt üle kaheksa miljoni euro. Nüüd kujutame ette olukorda, kus pettureid ei oleks olnud ning need kaheksa miljonit jääksid inimestel alles.

Möödunud aastal oleks võinud see tuua riigile umbes 1,5 miljonit eurot tulu, rääkimata juba tekkinud jäägist, mis oleks võinud jääda Eesti majandusse. Ainuüksi 2023. aastal kaotasid Eesti elanikud ja ettevõtted siseministeeriumi andmetel internetis toime pandud kuritegude tõttu üle 11 miljoni euro, mis on 3 miljonit eurot rohkem kui 2022. aastal.

Tagasi üles