JUHTKIRI ⟩ Head inimesed peavad tegutsema

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Demokraatia ja vabadus saavad võita ainult senikaua, kui head inimesed tegevusetuks ei jää.
• Me ei ole saanud oma vabadust kingituseks.
• Kui head inimesed omavahel tülitsevad ja midagi ei tee, siis võidabki kurjus.

Reedeses Postimees Nädalas juhib kirjanik Viktor Jerofejev tähelepanu eelmisel aastal Oscari võitnud dokumentaalfilmile «Navalnõi», mille lõpp näeb välja nagu Aleksei Navalnõi testament.

Navalnõi tunnistab seal, et ta võidakse tappa, ning annab oma surma puhuks tegutsemisjuhise: «Kurjuse võiduks pole vaja muud kui heade inimeste tegevusetust. Seetõttu pole vaja jääda tegevusetuks.»

Navalnõi sõnum on suunatud venelastele, kuid selle tähendus kehtib kõikjal. Demokraatia ja vabadus saavad võita ainult senikaua, kui head inimesed tegevusetuks ei jää.

Laupäeval kell 7.34 heisatakse Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Alates sellest hetkest on sinimustvalge lehvinud Pika Hermanni tornis järjepanu 35 aastat. Eestis elab terve põlvkond inimesi, kes ei olegi mingit muud lippu seal lehvimas näinud. Nii see peabki olema.

Aga see ei sündinud iseenesest ja iseenesest see nii ka ei jää. Me ei ole saanud oma vabadust kingituseks. Selle mõistmiseks ei pea kuigi kaugele minevikku vaatama.

23. augustil saab 35 aastat, kui 200 000 eestlast kogunes sinimustvalgete lippude alla, et ühendada Balti ketis käed lätlaste ja leedulastega. Me näitasime oma ühtsust, me näitasime oma jõudu. Kahe aasta pärast saadeti tankid meile käitumist õpetama, aga me ei jooksnud hirmunult laiali.

Me ei jäänud Tallinnas tegevusetuks ja venelased ei jäänud Moskvas tegevusetuks. Head inimesed ei jäänud tegevusetuks ja me võitsime. Me naudime selle võidu vilju siiamaani.

Me ei tohi pidada Ukraina võitu ja oma vabadust iseenesestmõistetavaks. Kui head inimesed omavahel tülitsevad ja midagi ei tee, siis võidabki kurjus.

Venemaal läks kõik teisiti. Head inimesed ei osanud üksteisega koostööd teha, ei osanud ära tunda, kes on tõeline sõber ja kes on tõeline vaenlane, ja jäid tegevusetuks siis, kui seda mingil juhul teha ei tohtinud.

Täpselt kümme aastat tagasi oli ukrainlaste ees samasugune tõehetk. Kuid Kiievis ei jäänud head inimesed tegevusetuks. 23. veebruaril 2014 põgenes Viktor Janukovõtš Venemaale ja Ukraina väärikuse revolutsioon oli võitnud.

Läks mööda kaheksa aastat ja kõik kordus tuttava käekirja järgi. 24. veebruaril 2022 saadeti tankid ukrainlastele käitumist õpetama. Ei jooksnud ka ukrainlased hirmunult laiali, kaugel sellest – tankikolonne võeti vastu Javelini rakettidega. Moskvas aga jäi jälle liiga palju häid inimesi tegevusetuks.

Me ei tohi pidada Ukraina võitu iseenesestmõistetavaks ja me ei tohi pidada iseenda vabadust iseenesestmõistetavaks. Kui head inimesed omavahel tülitsevad ja midagi ei tee, siis võidabki kurjus.

Teeme siis midagi Ukraina ja iseenda vabaduse heaks. Annetame kasvõi raha ja teeme seda kasvõi korra aastas. Üks mürsk maksab vähemalt 3000 eurot ja üks jalaprotees maksab vähemalt kaks korda nii palju. Mõlemaid läheb Ukrainal vaja väga palju. Kriis.ee lehel on annetamiseks mitmeid võimalusi.

Ja läheme laupäeva hommikul Toompeale lippu heiskama, koos perega. Ning jätame selle jonni ja viha. Head vabariigi aastapäeva!