/nginx/o/2024/02/22/15903022t1hdd4a.jpg)
Just sellise otsekohese pealkirjaga üllatas Korea temaatikaga tegelejaid 11. jaanuaril ilmunud artikkel, mis kulutulena maailma meedias vastukaja leidis, kirjutab välispoliitika vaatleja Erki Loigom.
Just sellise otsekohese pealkirjaga üllatas Korea temaatikaga tegelejaid 11. jaanuaril ilmunud artikkel, mis kulutulena maailma meedias vastukaja leidis, kirjutab välispoliitika vaatleja Erki Loigom.
Kui apokalüptilisi maailmalõpu stsenaariume seoses Põhja-Koreaga on ilmunud aastakümneid, kõnetas mainitud arvamuslugu asjatundjaid autorite tausta ja kogemuse tõttu. Stanfordi ülikooli emeriitprofessori ning Ameerika tuumatehnoloogia keskuse Los Alamose endise direktori Siegried Heckeri ning riigidepartemangu Ida-Aasia divisjoni eksjuhi Robert R. Carlini seisukohad on olnud 2000. aastate alguses Ameerika Ühendriikide Korea poliitika kujundamise olulised alustalad. Professor Hecker on seitsmel visiidil Põhja-Koreasse ainus läänlane, kes on korduvalt külastanud ka Põhja-Korea tuumaenergia südant ja aju, Yongbyoni keskust Pyongyangi lähistel ning olnud sõnumitooja Kimi Jong-ili režiimi ja Valge Maja vahel. Just Heckerilt pärinevad teadmised Yongbyoni sisseseadest ning tema oli esimene, kes kinnitas uraani rikastamise programmi olemasolu ja toimimist Põhja-Koreas. Robert R. Carlin on Põhja-Koreaga olnud seotud poliitikate kujundamise teemal enam kui 40 aastat.