Rein Veidemann ⟩ President Pätsi kõnetegu

Konstantin Pätsi viimane avalik kõne 21. juunil 1940. Foto: Rahvusarhiiv

23. veebruaril 2024 on Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäev. Eesti esimese presidendi olulisi kõnesid analüüsib värske Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaat, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann.

Alustuseks olgu täheldatud, et kõne olemuseks on kavatsuslik sõnategu, mis kõnetegude teooria ühe rajaja, Ameerika Ühendriikide keele-, teadvus- ja sotsiaalfilosoofi John Rogers Searle’i liigituse järgi jaguneb tõdemusteks, juhiseid sisaldavateks, kohustavateks, tundeväljenduslikeks või kehtestavateks pöördumisteks. Mõistagi võivad kõik need tasandid olla koondatud ka ühte kõnne. Pöördumine eeldab auditooriumi ning selle «häälestatuse» olemasolu, ootusi, uudishimu, osalemistahet või valmidust protestiks.

Kuulajaskonnaks võib olla intiimne pere- ja sõprusring (juubeli- ja matusekõned), ühiste huvide ja tegevustega seotud grupid (seltsid, ühingud), poliitilised kooslused (parteid ja parlament), kohtud (nii süüdistus- kui kaitsekõned) või mingiks sündmuseks kogunenud rahvamass. Omaette tasandi kõnes kui sõnateos moodustab kõne ülesehitus, kõne poeetikasse kuuluvad pausid, žestid, kõneleja hääle modulatsioon ning teksti ilmestavad osutamised ja võrdlused (kõnekujundid).