Meego Remmel

FOTO: Peeter Kukk / Oma Saar

Venemaa punkbändi Pussy Rioti, kellele on toetust üles näidanud ka president Toomas Hendrik Ilves ja mitmed riigikogu liikmed, käitumine on võrreldav terroristide ja teiste üle mõistlikkuse piiri minejate omaga, kirjutab Postimehe arvamusportaalis baptistivaimulik ja eetikalektor Meego Remmel. Tema väitel on mõned meeleavaldused, mida riik võib põhimõtteliselt keelata ja rangemalt karistada – selline oli ka Pussy Rioti «punkpalvus».

Pussy Rioti provokatiivne ülesastumine Moskva suurimas kirikus - Päästja Kristuse katedraalis - on globaalsele meediaajastule iseloomulik poliitilise meeleheitesõnumi edastamise viis.

Sarnaselt on astunud üle avaliku sündsustunde piiride oma ülakeha paljastavad ukrainlannad naisliikumisest Femen. Radikaalsemalt on käitunud end kümnete viisi põlema süüdanud tiibetlased, kes nõnda avalikkuse tähelepanule apelleerides Hiina võimude vastu protestides vabasurma lähevad.

Moslemi terroristid on valmis veelgi kaugemale minema, viies koos endaga surma ka teisi inimesi, hoolimata nende elust ja veendumustest.

Tahes-tahtmatult tuleb tunnistada, et kuskil on piir, millest üleastumist üldiste inimõiguste ja meeleavaldusvabadusega põhjendada ei saa.

Pühaduse kategooria on seejuures kujukas näide. Selle kuritarvitamist ei saa õigustada mis tahes veendumuste avaldamise hädavajadusega.

Anders Behring Breivik või Mohammed Merah, kes otsustasid meelevallatseda inimelu pühadust jalge alla tallates, omandasid kogu maailma silmis kurjuse kehastuse, mitte poliitilise vabadusvõitleja kuvandi. Samamoodi taunitakse lipurüvetamist. Tegemist on sümboolse pühaduse-ründega.

Päästja Kristuse katedraal on venemaalaste jaoks üks pühamaid kristlikke sümboleid. See ehitati kohale, kus Stalin hävitas omaaegse õigeusu pühamu, et lasta rajada sinna omaenda kommunistlikku totalitaarvalitsust ülistav mälestusmärk. Jumalale tänu ei läinud see tal vaatamata püüdlustele korda. Täna tunnistab sellest samal kohal kõrguv üks maailma suurimatest kirikutest.

Omavoliline sissetung sellesse pühamusse haavas tahes-tahtmatult miljonite venemaalaste pühamaid tundeid. Nende hulgas oli ka Medvedevi-Putini režiimi vastaseid.

Samamoodi teeks ilmselgelt eestlastele haiget punalipu taasheiskamine Pika Hermanni torni protestiks Andrus Ansipi valitsuse vastu või kalmisturistide haakristideks moonutamine ajaloolis-poliitiliselt halba valgusse jäänud isikute haudadel Metsakalmistul.

On meeleavaldusi ning aktsioone, mida riik võib põhimõtteliselt keelata ja rangemalt karistada.

Aprillirahutused pronkssõduri ümber olid ju ka ei midagi muud kui poliitilised meeleavaldused. Siiski keelati Tõnismäele koguneda vaatamata inimõiguslikule kogunemisvabadusele.

Mis tahes kirikuhoone ja seda ümbritseva sakraalse ruumiga seondub füüsilise, psühholoogilise ja vaimuliku elu pühaduse ja turvalisuse tunne. Jumalakoja ründamine pöördub varem või hiljem inimese vastu suunatud ründeks.

EELK peapiiskop Andres Põder taunib ajalehes Meie Kirik riigikogu saadikute käitumist, kes õigustavad Venemaa punkansambli Pussy Riot käitumist kirikus. Ka avaldas ta imestust selle üle, et ansambli toetuseks korraldatud kontserti väisas president Ilves. Postimehe arvamusportaal küsib täna Eesti usutegelastelt, kas nad jagavad Põdra seisukohta ja mida arvavad Pussy Rioti käitumisest.

President Toomas Hendrik Ilves teatas vastuseks kriitikale, et ei kiida heaks muusikute otsust valida kirik poliitilise protesti kohaks. Tema sõnul on muusikuid, tabanud pikk arest ning ähvardav kuni seitsmeaastane vangistus repressioonina ebaproportsionaalne.