ENE-MARGIT TIIT ⟩ Kodanik ootab riigiga suhtlemisel otstarbekust ja säästlikkust

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit. Foto: Margus Ansu

• Riigiga suhtlemisel tuleb bürokraatiat vähendada.
• Tuleks vältida mõttetuid kordusi andmete küsimisel.
• «Topelt ei kärise» ei ole alati parim soovitus.

Mida tähendab personaalne riik andmeteadlase ja tavakodaniku vaates? Kindlasti mitte riigi sekkumist oma kodanike igapäevaellu, kindlasti mitte ka täiendavat reklaamisurvet (nagu on räägitud riigipoolsest perekonnasündmuste registreerimise meenutamisest), kirjutab TÜ emeriitprofessor ja statistik Ene-Margit Tiit.

Riigi kodanik ootab riigiga suhtlemisel otstarbekust ja säästlikkust, säästlikkust eeskätt aja ja energia mõttes, seda niihästi kliendi kui ka riigiametniku vaates. Teiste sõnadega tähendab see igasuguse bürokraatia minimeerimist. Andmeteadlase mure on see eesmärk realiseerida, kasutades riiklikke andmekogusid ja jälgides selle juures kõiki seadusi ja turvareegleid.

Eestis mõne aasta eest korraldatud rahvaloendus oli samm selles suunas – kõik rahvusvaheliselt kokku lepitud loendustunnused saadi registritest, ilma kodanikke tülitamata ja küsiti üksnes täiendavaid uuringuküsimusi, neidki peamiselt vabatahtlikelt vastajatelt.

Jälgides otstarbeka suhtluse põhimõtteid, on esimene samm igasuguste mõttetute korduste vältimine nii andmete küsimisel kui ka muus suhtluses.

Kahjuks leidub vastupidiseid näiteid nendeski valdkondades, kus riik üldiselt mõistuspäraselt tegutseb.

Teatavasti algas Eestis mõne päeva eest tuludeklaratsioonide täitmine. See on Eesti üldtuntud edulugu – lihtne ja aega säästev. Samal päeval tuli paljude inimeste postkasti (mitte virtuaalsesse, vaid füüsiliselt eksisteerivasse) kiri maksu- ja tolliametilt teatega, et tuleb maksta maamaks ja juhendiga, kuidas seda on kõige otstarbekam elektroonselt teha.

Tegin selle sammu vastavalt juhendile. Ja kui siis (juhuslikus järjekorras järgmise sammuna) asusin tuludeklaratsiooni täitma, avastasin, et see sama maks oli kirjas ka tuludeklaratsioonil ja selle oleks võinud tasuda tuludeklaratsiooni täitmise käigus. Mis on kahtlemata igati otstarbekas variant.

Enne kui hakata koostama uusi süsteemseid algoritme, on kasulik mõelda, mida saaks teha ära n-ö talupojatarkusega.

Kõigile maamaksu kohuslastele (keda on ilmselt üle saja tuhande) meenutuskirja (kaks A4 lehte) saatmine tavaposti teel riigi(ameti) säästlikkust ei näita. Neid maksukohuslasi, kes ei leia maksuteadet tuludeklaratsioonilt üles (või kes tuludeklaratsiooni ei täida), aga paberkirja peale tõttavad maksu maksma, kindlasti palju ei ole – seda näitab tuludeklaratsioonide täitmise statistika.

Tulutult kulutatud paberi ja ametnike tööaja kokkurehkendamine on paras ülesanne algklassi õpilastele. Kodanike täiendav ajakulu (kasvõi kirja prügikasti viskamiseks) jääb niikuinii arvestamata.

Enne kui hakata koostama uusi süsteemseid algoritme, on kasulik mõelda, mida saaks teha ära n-ö talupojatarkusega. Vanasõna «Topelt ei kärise» pole alati parim soovitus.