IGOR TARO ⟩ Milline armas lapsepõlvemälestus hävib järgmisena ehk räägime ausalt tuumaenergiast

Igor Taro (Eesti 200). Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Keskkonda hoidva toimetamise üheks peamiseks väljakutseks saab energeetika, kuna energiatootmises peitub siiani Eestis märkimisväärseim mõju, kirjutab riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro (Eesti 200).

Minu lapsepõlves oli Suur Munamägi kaetud suurte võimsate kuuskedega, ning kui 9. klassi lõpupildiks nende varjus mäkke ronisime, kujutati seda vaatamisväärsust plakatil valge tornina, mis upub tumeroheliste kolmnurkade vahele. Nüüd, kui mu enda esimene laps hakkab põhikooli lõpetama, oleme Munamäe vaatetorni all vaadelnud hoopis laienevaid pruune laike, mida moodustavad üraskikahju tõttu surnud kuused.

Kliimamuutused ei väljendu lihtsalt ekstreemsetes ilmastikutingimustes, vaid meile armsaks saanud maastike muutumises. Osa neist võivadki olla tagasipööramatud, kuid osa polegi veel aset leidnud. Milline armas lapsepõlvemälestus hävib järgmisena?