JUHTKIRI ⟩ Getostamise plaan

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Sisserändekvoodi tühistamine on väga halb plaan.
• Kvoodi kaotamine tähendab linnaosade getostumist.
• See plaan ekspordiks Eestisse hulga probleeme.

Iga natukese aja tagant tõstatub avalikkuses küsimus, kas Eesti sisserändekvoot 1300 inimest aastas on oma aja ära elanud ning seda võiks muuta või sootuks tühistada? Viimati juhtus nii sel kuul majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200) algatusel.

Kui minister avas arutelu, kuidas Eestis valitsevat töökäte puudust välistööjõu abil leevendada, arvasid mitmed huviorganisatsioonid, et kvoot on iganenud. Eesti Tööandjate Keskliidu arvates pole kvooti üldse vaja ning rände reguleerimisega saab turg ise hakkama. Postimehe arvates on tegemist väga halva plaaniga.

Enne plaani täpsemat lahkamist peame tegema olulise remargi. Aastast 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu (EL) liige. Siin kehtib tööjõu vaba liikumine, mis tähendab, et kõigi ELi liikmesriikide kodanikud võivad ühenduses ümber asuda, ning muidugi vastupidi, Eesti kodanikud võivad minna kõigisse ELi liikmesriikidesse.

Eksisteerivad veel mõned erandid, mis võimaldavad kvoodiväliselt Eestisse elama asuda. Kvoodiväliselt võivad Eestisse asuda USA ja Jaapani kodanikud ning IT-valdkonnas töötavatele inimestele kehtib samuti erand. Erand on tehtud ka välisõppejõududele ja välistudengitele, mis on muutunud viimastel aastatel märkimisväärseks migratsioonipumbaks. Eestisse on tekkinud arvestatav Nigeeria kogukond. Kuna erand puudutab ka pererännet, siis võib perekond «tudengile» Eestisse järele tulla.

Sisserändekvoodi kaotamise plaan ekspordiks Eestisse hulga probleeme, alates islamifundamentalismist kuni umbkeelsuseni teenindussfääris.

Olles seda kõike nentinud, tekib meil kimbatus: millist turgu Eesti Tööandjate Keskliit täpselt silmas peab? Eesti tööjõuturg on osa ELi ühisest tööjõuturust, kuid liidu tasemel ei ole sisserände küsimust kolmandatest riikidest harmoniseeritud. Üheks erandiks on olnud põgenikepoliitika. Tuletame meelde, et kui Itaaliasse hakkas saabuma massiliselt paadipõgenikke Põhja-Aafrikast, soovis EL saabujad liikmesriikide vahel kvoodi alusel ära jagada. Sellele järgnes üksjagu möllu ning esialgsest plaanist ei jäänud suurt midagi järele.

Kuna Eestisse võivad vabalt elama ja tööle asuda (olles teatud ametikohtadel täitnud keelenõude) ELi liikmesriikide kodanikud, ei peaks meil töökäte puudust hüpoteetiliselt olema. Häda on aga selles, et enamikus riikides on kodanike palgad Eesti kodanike palkadest kõrgemad. Seega peab tööandjate keskliit ilmselt silmas madalapalgalisi ja vähest kvalifikatsiooni eeldavaid töökohti, kellele küllap tõesti oleks Eestis tööd pakkuda.

Vaadates Lääne-Euroopa kogemust, tähendaks kvoodi kaotamise plaan suletud rahvuskogukondade teket ning Tallinnas mõnede linnaosade getostumist. See plaan ekspordiks Eestisse hulga probleeme, alates islamifundamentalismist kuni umbkeelsuseni teenindussfääris. Turg reguleeriks neid probleeme tõenäoliselt nõnda, et eestlased koliksid suurest osast pealinnast minema, kuid meid on väga vähe ja meie maa on pisikene. Härra majandusminister, palun käige mõnes Euroopa suurlinna getos ja siis räägime edasi.